Riigiduuma (vene keeles Государственная дума) on Venemaa parlamendi alamkoda. Ülemkojaks on Föderatsiooninõukogu. 1993. aasta Venemaa Föderatsiooni põhiseaduse järgi kuulub Riigiduumasse 450 neljaks aastaks valitavat saadikut. Riigiduumasse valitu peab olema vähemalt 21-aastane ning Venemaa kodanik.

Riigiduuma
Госуда́рственная ду́ма
VIII Riigiduuma
Tüüp
Tüüp Venemaa Föderaalassamblee alamkoda
Ajalugu
Asutatud 12. detsember 1993
Eelnev NSV Liidu Ülemnõukogu Liidunõukogu
Venemaa Föderatsiooni Ülemnõukogu Vabariigi Nõukogu
Juhtkond
Riigiduuma eesistuja Vjatšeslav Volodin, Ühtne Venemaa
alates 5. oktoobrist 2016
Struktuur
Kohtade arv 450
Fraktsioonid

Valitsus (325)

Teised erakonnad (123)

Vabad kohad (2)

  •      Vabad kohad (2)
Volituste kestus Viis aastat
Valimised
Valimissüsteem Segasüsteem
Viimased valimised 17.–19. september 2021
Järgmised valimised enne 20. septembrit 2026
Kogunemispaik
Riigiduuma hoone, Moskva
Veebileht
http://duma.gov.ru/

Venemaa Föderatsiooni Riigiduuma asub Moskvas aadressil Ohhotnõi rjad, maja nr 1.

Venemaa Riigiduuma esimehed

muuda

Riigiduuma koosseisud

muuda

2016 valitud Riigiduuma koosseis

muuda
  • Ühtne Venemaa – 343 kohta
  • Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei – 42 kohta
  • Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei – 39 kohta
  • Õiglane Venemaa – 23 kohta
  • Rahvuslik-patriootiline Liit Rodina – 1 koht
  • Kodanikuplatvorm – 1 koht
  • sõltumatu – 1 koht

Riigiduuma 2011–2016

muuda

Riigiduuma koosseisus (2011–2016) oli järgmine kohtade jaotus:

  • Ühtne Venemaa (49,54% häältest ja 238 kohta),
  • Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei (19,16% häältest ja 92 kohta),
  • Venemaa Liberaaldemokraatlik Partei (13,22% ja 64 kohta),
  • Õiglane Venemaa (11,66% ja 56 kohta).
  Pikemalt artiklis 2011. aasta Venemaa parlamendivalimised

Riigiduuma 2007–2011

muuda

Riigiduuma koosseisus (2007–2011) oli järgmine kohtade jaotus:

Riigiduuma 2003–2007

muuda

Riigiduuma koosseisus (2003–2007) oli järgmine kohtade jaotus:

  • fraktsioon Ühtne Venemaa – 304 kohta (67,56%)
  • Vene Föderatsiooni Kommunistliku Partei fraktsioon – 48 kohta (10,67%)
  • Venemaa Liberaaldemokraatliku Partei fraktsioon – 31 kohta (6,89%)
  • fraktsioon Õiglane Venemaa-Rodina – 33 kohta (7,11%)
  • fraktsioon Rahvuslik-patriootiline Liit Rodina – 9 kohta (2%)
  • sõltumatud saadikud – 21 kohta (4,67%)
 
Riigiduuma esimees aastatel 2003–2011 Boriss Grõzlov

Ajalugu

muuda

Venemaa Keisririik

muuda
  Pikemalt artiklis Riigiduuma (Venemaa keisririik)

Venemaa keisririigi keiser Nikolai II nõustus vabadel valimistel valitava Venemaa Riigiduuma loomisega Venemaal 3. märtsil 1905. aastal.

Viieks aastaks valitud Riigiduuma pidas istungeid Peterburis Tauria palees.

märkus: kuupäevad vana kalendri järgi

Venemaa keisririigi Riigiduuma esimehed

muuda

Venemaa Föderatsioon

muuda

Duuma valimissüsteem

muuda

Kuni 2008. aastani valiti Venemaa Riigiduuma neljaks aastaks, seejärel pikendati valitsusaega viie aastani. Järgmiste valimiste väljakuulutamine on presidendi ülesanne. Duumas on 450 kohta, mis on Putini poolt 2005. aastal vastu võetud seaduse alusel määratud ainult partei nimekirjast.

Kõik kohad duumas on alates 2003. aastast määratud võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel (proportional representation). Duumasse saamiseks on tarvis ületada 7% künnis (varem oli see 5%). 2009. aasta kevadel tegi president Medvedev paranduse, mis lubab eraldada ühe koha parteidele, kes koguvad 5–6% häältest ning kaks kohta parteidele, kes koguvad 6–7% häältest.

Duuma kohtade jaotamiseks kasutatakse Hare meetodit (the Hare method), mis jagab kõik kehtivad hääled kohtade koguarvuga, saades koefitsiendi. Iga partei kogutud hääled jagatakse läbi selle koefitsiendiga, et paika panna mitu kohta ta duumas võidab. Kui mõned kohad jäävad pärast seda veel välja jagamata, lähevad need jagamise tulemusena kõige suurema jäägiga parteidele.

Valimistel saavad osaleda ainult ametlikult registreeritud parteid, kes omavahel ei tohi moodustada blokki, et suurendada oma võimalusi ületada 7% künnis.

Duumakohad on jaotatud parteinimekirjas olevatele üksikisikutele nende positsiooni järgi (ranking) vastavas parteis. 2005. aastal vastu võetud seadusega ei ole enam duuma liikmetel lubatud pärast valituks osutumist muuta oma parteilist kuuluvust (eelnevalt vahetasid mitmed duuma liikmed parteid pärast valituks osutumist, mis viis väga suure vastuoluni valimistulemuste ja duumas esindatute vahel) (Russia Votes 2010)

Venemaa Duuma valimistel oli varem lubatud (kuni 2003. aasta valimised kaasaarvatud) hääletada kõigi kandidaatide vastu, mida eelistati rohkem kui pigem üldse mitte hääletada.

Duuma valitakse üldiselt tervelt ametiajaks (5 aastat), president võib duuma laiali saata ja korraldada ennetähtaegsed valimised ainult kahel juhul: 1) kui duuma hääletab presidendi nimetatud peaministrikandidaadi vastu kolm korda järjest või 2) kui duuma esitab edukalt valitsusele umbusaldust kaks korda kolme kuu jooksul.

Välislingid

muuda