Atmosfäärikiht
Atmosfäärikihid on Maa atmosfääri ligikaudu kontsentriliste sfääridega piiratud osad, mis erinevad omavahel õhu koostise poolest.
Õhu koostise erinevused põhjustavad omakorda õhutemperatuuri muutumise iseloomu (temperatuuri gradiendi) erinevusi[1] ja selletõttu on kõige levinum atmosfääri jagamine kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi.[2] Paksema atmosfäärikihi ("-sfääri") piirides temperatuur tavaliselt ainult kasvab või ainult kahaneb. Neid eraldavad temperatuuri käigu käänupunktide piirkonnad[2] – õhukesed üleminekuvööndid ehk pausid.
Kihi nimi | Kõrgus | Õhutemperatuur | Omadused |
---|---|---|---|
Troposfäär | üle 9[3] (8–18[1][4]) km | kahaneb 6 kraadi võrra ühe km kohta | õhu massi suurim osa, 99% veeauru, toimuvad kõik ilmanähtused |
Tropopaus | 12 (9–13[3], 11[4]) km | ligikaudu konstantne 215 K[2] | paksus mitusada meetrit kuni 2–3 km |
Stratosfäär | 13–45[3] (10–50[1] või 11–50[4]) km | kuni 25[4] km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb | sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist, kõrgusel 20–30 km osoonikiht |
Stratopaus | 45–55[3] (50[4]) km | umbes 0 °C (275 K[2]) | õhurõhk on umbes 1/1000 õhurõhust merepinnal |
Mesosfäär | 55–80[3] (50–80[1] või 50–90[4]) km | kahaneb kuni 150–180 K | pole osooni ja veeauru, esinevad helkivad ööpilved |
Mesopaus | 80–90[3] (90[4]) km | –225 °C (120–180 K[2]) | esinevad helkivad ööpilved |
Termosfäär | 80–400[3] (85–500[5] või 90–450[4]) km | kasvab kõrguseni 200–300 ja võib ulatuda 1000–1500 K[1] | kõrgusel 100–200 on lämmastiku ja hapniku ioonid, toimuvad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, sh Rahvusvaheline kosmosejaam |
Termopaus | 400–800[3] (450[4] või u 500[5]) km | temperatuuri tõus lakkab[5] | |
Eksosfäär | üle 450[4] või üle 800[3] või 960–1000[1] km kuni 3000[5][6] km | kõrge temperatuur püsib või kasvab[5] | üleminekukiht Maa atmosfääri ja planeetidevahelise ruumi vahel, koosneb vesiniku aatomidest |
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Atmosfääri ehitus" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 3. aprillil 2010.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Inge Roos. Biosfääri, litosfääri ja hüdrosfääri iseloomustus. Atmosfäär ja osoonikihi kaitse.[alaline kõdulink]
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 Атмосфера - условное деление на слои
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 Л.Т.Матвеев. Курс общей метеорологии. Физика атмосферы. Ленинград: Гидрометеоиздат, 1984
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "H.Ohvril. Üldmeteoroloogia (Atmosfäärifüüsika)" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 3. aprillil 2010.
- ↑ "Piia Post. Meteoroloogia. Materjalid Üldmeteoroloogia kursuse jaoks" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. juuli 2011. Vaadatud 15. aprillil 2010.