Nikolai (Leisman): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
| (ei näidata 12 kasutaja 27 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelise märtrisurma surnud ja kanoniseeritud preestri kohta vaata artiklit [[Nikolai Leisman (1902–1943)]]}} |
|||
[[Pilt:Ülempiiskop Nikolai Leismann Petseris 1938.jpg| |
[[Pilt:Ülempiiskop Nikolai Leismann Petseris 1938.jpg|pisi|Ülempiiskop Nikolai Leisman Petseris (1938)]] |
||
'''Nikolai''' (kodanikunimega '''Nikolai Leisman'''; 5. oktoober [[1862]] [[ |
'''Nikolai''' (kodanikunimega '''Nikolai Leisman'''; [[5. oktoober]] ([[23. september]] [[Juliuse kalender|vkj]]) [[1862]] [[Neanurme]] – [[27. aprill]] [[1947]] [[Penuja]]) oli eesti [[õigeusk|õigeusu]] [[vaimulik]], [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ülem, [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]] juhataja ja [[Petseri]] [[ülempiiskop]]. |
||
== Päritolu ja haridus == |
|||
Nikolai Leisman sündis Lustivere õigeusu abikooli õpetaja pojana. Ta lõpetas aastal [[1883]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimuliku Seminari]] esimeses järgus ja [[Peterburi Vaimulik Akadeemia|Peterburi Vaimuliku Akadeemia]] aastal [[1887]] usuteaduse kandidaadina. Ta pühitseti [[13. september|13. septembril]] [[1887]] [[diakon]]iks ja [[preester|preestriks]] [[14. september|14. septembril]] [[1887]] (mõlemaks [[Tallinna Issanda Muutmise kirik]]us). |
|||
Nikolai Leisman sündis Neanurme külas [[Lustivere]] õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester [[Aleksei Troitski]] poolt [[7. oktoober|7. oktoobril]] (vkj) [[Põltsamaa Pühavaimu kirik]]us [[Kuningamäe]]l. Alghariduse omandas ta Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas ta [[1873]]–[[1883]] [[Riia Vaimulik Seminar|Riia vaimulikus koolis ja seminaris]], lõpetades esimese järguga, ning [[Peterburi Vaimulik Akadeemia|Peterburi Vaimulikus Akadeemias]], mille lõpetas [[1887]] usuteaduste magistri kraadiga <ref>Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846–1918. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Tartu]], [[1998]]</ref>. [[13. september|13. septembril]] 1887 pühitseti ta [[Tallinna Issanda Muutmise kirik]]us [[diakon]]iks ja [[14. september|14. septembril]] [[preester|preestriks]]. 17. novembril 1934 valiti ta [[EÜS Põhjala]] auvilislaseks<ref>"Põhjala" pidupäevad. Esmaspäev, 18. november 1934, nr. 47, lk. 1</ref>. |
|||
Ta oli aastatel [[1887]]–[[1888]] preestriks [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]]es. Aastatel [[1888]]–[[1896]] oli ta [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]e preester, olles koolides usuõpetajaks ja ringkonna praostiks. Aastatel [[1896]]–[[1899]] oli ta [[Riia Peeter-Pauli katedraal]]i eesnik ja linna praost. |
|||
{{pooleli}} |
|||
== Teenistuskäik == |
|||
{{Kas|Aastal [[2012]] kanoniseeriti ta Konstantinoopoli sinodi poolt pühakuks<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-sai-11-uut-puhakut.d?id=64409660 Eesti sai 11 uut pühakut] Delfi, 17. mai 2012</ref>.}} |
|||
*[[1887]]–1888 preester [[Paadrema Püha Kolmainu kogudus]]es |
|||
*[[1888]]–1896 preester [[Haapsalu Maria-Magdaleena kogudus]]es, olles ühtlasi koolides usuõpetaja ja ringkonna [[praost]] |
|||
*[[1896]]–1914 preester [[Riia Peeter-Pauli katedraal]]is, alates [[1901]] [[ülempreester]], oli ka linna praost |
|||
*1896–[[1916]] jumalateenistuste raamatute komitee esimees |
|||
*[[1899]]–[[1915]] Riia vaimuliku konsistooriumi liige ja eestikeelsete vaimulike trükiste tsensor-läbivaataja |
|||
*[[1914]]–1917 Riia Nikolai gümnaasiumi usuõpetaja |
|||
*[[1917]]–1921 preester [[Ukraina]]s [[Genitšesk]]is |
|||
*[[1921]]–[[1933]] [[Kilingi Püha Nikolai kogudus|Kilingi Püha Nikolai koguduse]] ülempreester |
|||
*[[1922]]–1933 [[Mõisaküla Pühavaimu kogudus]]e preestri asetäitja, vaheaegadega [[1926]] ja [[1930]] |
|||
*1922–1926 [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u vaimuliku kohtu esimees |
|||
*[[1924]]–1926, 1933–1940, 1943–1944 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi liige |
|||
*[[1927]]–[[1932]] [[Pärnumaa]] praost |
|||
*1933–[[1940]] [[Petseri klooster|Petseri kloostri]] ülem |
|||
*[[1. aprill]]il 1933 nimetas Sinod ta piiskopiks. [[2. aprill]]il pühitsesid [[Tallinna ja kogu Eesti metropoliit]] [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]] ning [[Karjala ja kogu Soome peapiiskop]] [[Herman (Aav)|Herman]] ta [[Tallinna Aleksander Nevski katedraal]]is Petseri piiskopiks ning Petserimaa kloostriülemaks. |
|||
*[[11. juuli]]l 1933 nimetati ta [[Petseri vaimulik seminar|Petseri vaimuliku seminari]] rektoriks. |
|||
*[[29. august]]il 1940 läks ta erru. |
|||
*[[1943]]–[[1944]] Tallinna metropoliidi abi |
|||
Leisman oli üks Riia Eesti Seltsi [[Imanta (selts)|Imanta]] asutajaid ja liige [[1881]]–1883 ning Peterburi Sõprade Salgakese (hilisem [[EÜS Põhjala]]) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Ta oli [[1894]]–1896 [[Haapsalu]] linnavolinik. Ta avaldas vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades [[Virulane]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], {{kas|[[Usk ja Elu]]}}, [[Uus Elu]] jt.<ref>Eesti avalikud tegelased. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, lk 151–152</ref> |
|||
== Surm ja matus == |
|||
Nikolai Leisman suri [[27. aprill]]il [[1947]] [[Penuja|Penujal]] ning maeti [[Penuja Kõikide Pühakute kirik|Penuja kirik]]u lõunapoolse haarde seina äärde. [[1979]]. aastal rüüstati tema haud ja tema põrm maeti ümber [[Penuja kalmistu]]le. |
|||
== Isiklikku == |
|||
Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester [[Aleksander Poletajev]]i tütre Lidiaga. Tema vend [[Juhan Leisman]] oli õigeusu [[kösterkooliõpetaja]] ning teine vend [[Aleksei Leisman]] õigeusu preester. [[2012]]. aastal uusmärtriks kuulutatud [[Nikolai Leisman (1902–1943)|Nikolai Leisman]] oli tema vennapoeg. |
|||
== Teoseid == |
|||
*"История православия въ Прибалтийскомъ краѣ" ([[1893]]) |
|||
*"Imelik raamat" ([[1905]]) |
|||
*"Jeesuse imelik isik" ([[1906]]) |
|||
*"Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal" ([[1907]]) |
|||
*"Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия" ([[1908]]) |
|||
*"Kristlik trööst" (jutluste kogu, [[1911]]) |
|||
*"Vaimulikud kõned" (1911) |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
| 13. rida: | 49. rida: | ||
== Välislingid == |
== Välislingid == |
||
*[http://www.eoc.ee/ |
*[http://www.eoc.ee/vaimulik/leisman-nikolai/ EAÕK vaimulike andmebaas: piiskop Nikolai Leismani elulugu] |
||
*Eesti rahvusbibliograafia. [http://erb.nlib.ee/?otsi=Leisman%2C+Nikolai&exact=false®ister=autorid Leisman, Nikolai] |
|||
{{JÄRJESTA:Nikolai (Leisman)}} |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria: |
[[Kategooria:Vene Eestimaa kubermangu vaimulikud]] |
||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:EÜS Põhjala liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Haapsalu linnavolikogu liikmed]] |
|||
[[Kategooria:Riia Vaimuliku Seminari vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1862]] |
[[Kategooria:Sündinud 1862]] |
||
[[Kategooria:Surnud 1947]] |
[[Kategooria:Surnud 1947]] |
||
[[ru:Николай (Лейсман)]] |
|||
Viimane redaktsioon: 31. juuli 2022, kell 20:17
|
See artikkel räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelise märtrisurma surnud ja kanoniseeritud preestri kohta vaata artiklit Nikolai Leisman (1902–1943) |
Nikolai (kodanikunimega Nikolai Leisman; 5. oktoober (23. september vkj) 1862 Neanurme – 27. aprill 1947 Penuja) oli eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem, Petseri vaimuliku seminari juhataja ja Petseri ülempiiskop.
Päritolu ja haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Leisman sündis Neanurme külas Lustivere õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester Aleksei Troitski poolt 7. oktoobril (vkj) Põltsamaa Pühavaimu kirikus Kuningamäel. Alghariduse omandas ta Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas ta 1873–1883 Riia vaimulikus koolis ja seminaris, lõpetades esimese järguga, ning Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1887 usuteaduste magistri kraadiga [1]. 13. septembril 1887 pühitseti ta Tallinna Issanda Muutmise kirikus diakoniks ja 14. septembril preestriks. 17. novembril 1934 valiti ta EÜS Põhjala auvilislaseks[2].
Teenistuskäik
[muuda | muuda lähteteksti]- 1887–1888 preester Paadrema Püha Kolmainu koguduses
- 1888–1896 preester Haapsalu Maria-Magdaleena koguduses, olles ühtlasi koolides usuõpetaja ja ringkonna praost
- 1896–1914 preester Riia Peeter-Pauli katedraalis, alates 1901 ülempreester, oli ka linna praost
- 1896–1916 jumalateenistuste raamatute komitee esimees
- 1899–1915 Riia vaimuliku konsistooriumi liige ja eestikeelsete vaimulike trükiste tsensor-läbivaataja
- 1914–1917 Riia Nikolai gümnaasiumi usuõpetaja
- 1917–1921 preester Ukrainas Genitšeskis
- 1921–1933 Kilingi Püha Nikolai koguduse ülempreester
- 1922–1933 Mõisaküla Pühavaimu koguduse preestri asetäitja, vaheaegadega 1926 ja 1930
- 1922–1926 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimuliku kohtu esimees
- 1924–1926, 1933–1940, 1943–1944 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi liige
- 1927–1932 Pärnumaa praost
- 1933–1940 Petseri kloostri ülem
- 1. aprillil 1933 nimetas Sinod ta piiskopiks. 2. aprillil pühitsesid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander ning Karjala ja kogu Soome peapiiskop Herman ta Tallinna Aleksander Nevski katedraalis Petseri piiskopiks ning Petserimaa kloostriülemaks.
- 11. juulil 1933 nimetati ta Petseri vaimuliku seminari rektoriks.
- 29. augustil 1940 läks ta erru.
- 1943–1944 Tallinna metropoliidi abi
Leisman oli üks Riia Eesti Seltsi Imanta asutajaid ja liige 1881–1883 ning Peterburi Sõprade Salgakese (hilisem EÜS Põhjala) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Ta oli 1894–1896 Haapsalu linnavolinik. Ta avaldas vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades Virulane, Sakala, Usk ja Elu[küsitav], Uus Elu jt.[3]
Surm ja matus
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Leisman suri 27. aprillil 1947 Penujal ning maeti Penuja kiriku lõunapoolse haarde seina äärde. 1979. aastal rüüstati tema haud ja tema põrm maeti ümber Penuja kalmistule.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester Aleksander Poletajevi tütre Lidiaga. Tema vend Juhan Leisman oli õigeusu kösterkooliõpetaja ning teine vend Aleksei Leisman õigeusu preester. 2012. aastal uusmärtriks kuulutatud Nikolai Leisman oli tema vennapoeg.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "История православия въ Прибалтийскомъ краѣ" (1893)
- "Imelik raamat" (1905)
- "Jeesuse imelik isik" (1906)
- "Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal" (1907)
- "Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия" (1908)
- "Kristlik trööst" (jutluste kogu, 1911)
- "Vaimulikud kõned" (1911)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- EAÕK vaimulike andmebaas: piiskop Nikolai Leismani elulugu
- Eesti rahvusbibliograafia. Leisman, Nikolai