Parlamentarism: erinevus redaktsioonide vahel
Link |
|||
| (ei näidata 20 kasutaja 27 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Parlamentarism''' on kõrvuti [[Presidentaalne vabariik|presidentalismiga]] konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on [[riigipea]] ja [[valitsusjuht]] eri isikud. Valitsus vastutab [[usaldushääletus]]e kaudu [[Parlament|parlamendi]] ees. |
|||
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2007}} |
|||
'''Parlamentarism''' on [[riigikord]], kus [[täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] on [[seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] kontrolli all; seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe põhimõte. |
|||
Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sümboliseerib selle ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita esindusülesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist võimu. Riigipea ametinimetus võib olla [[kuningas]], [[kuninganna]], [[keiser]], [[keisrinna]] või [[president]]. Valitsusjuht on riigi poliitiline liider, kelle nimetus võib olla [[peaminister]], [[kantsler]] või [[riigisekretär]]. |
|||
Klassikalise parlamentarismi mudeli järgi on [[täidesaatev võim|täidesaatva võimu]] autonoomia [[Seadusandlik võim|seadusandliku võimu]] suhtes nõrk. Tänapäevastes parlamentaarsetes riikides on täidesaatva võimu autonoomia parlamendi suhtes mõõdukas <ref>Mark N. Hogopian- Režiimid, liikumised, ideoloogiad. Tallinn. Kirjastus Olion, 1993 lk. 52</ref>. |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Presidentaalne vabariik]] |
|||
*[[Parlamentaarne vabariik]] |
*[[Parlamentaarne vabariik]] |
||
*[[Parlamentaarne monarhia]] |
|||
==Viited== |
|||
{{Viited}} |
|||
==Välislingid== |
|||
*Andmebaas Parlamentarism http://parl.nlib.ee |
|||
{{Vikitsitaadid}} |
|||
*[http://www.nlib.ee/parl Andmebaas Parlamentarism (Rahvusraamatukogu)] |
|||
[[Kategooria:Poliitika]] |
[[Kategooria:Poliitika]] |
||
Viimane redaktsioon: 12. detsember 2023, kell 02:29
Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.
Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sümboliseerib selle ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita esindusülesandeid. Tal ei ole tegelikku poliitilist võimu. Riigipea ametinimetus võib olla kuningas, kuninganna, keiser, keisrinna või president. Valitsusjuht on riigi poliitiline liider, kelle nimetus võib olla peaminister, kantsler või riigisekretär.
Klassikalise parlamentarismi mudeli järgi on täidesaatva võimu autonoomia seadusandliku võimu suhtes nõrk. Tänapäevastes parlamentaarsetes riikides on täidesaatva võimu autonoomia parlamendi suhtes mõõdukas [1].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mark N. Hogopian- Režiimid, liikumised, ideoloogiad. Tallinn. Kirjastus Olion, 1993 lk. 52
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Parlamentarism |