Mine sisu juurde

Firenze: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
UNESCO infokast ja kategooria eemaldatud, peaks olema omaette artiklis vanalinna kohta
 
(ei näidata 14 kasutaja 26 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib linnast; "Harry Potteri" tegelase kohta vaata artiklit [[Firenze (Harry Potter)]]; kunagiste riikide kohta vaata artikleid [[Firenze Vabariik]] ja [[Firenze hertsogkond]]}}
{{See artikkel|räägib linnast; "Harry Potteri" tegelase kohta vaata artiklit [[Firenze (Harry Potter)]]; kunagiste riikide kohta vaata artikleid [[Firenze Vabariik]] ja [[Firenze hertsogkond]]}}
{{linn
{{linn
| nimi = Firenze
| nimi = Firenze
| hääldus = fiˈrɛnʦe<ref>[http://www.dipionline.it/dizionario/ricerca?lemma=Firenze DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana]</ref>
| hääldus = firentse
| nimi1_keel = itaalia | nimi1 = Firenze
| omakeelne_nimi_1 = | |
| nimi2_keel = ladina | nimi2 = Florentia
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Florence.svg|120px|border|Firenze lipp]]
| pilt_üldvaade = FirenzeDec092023 01.jpg
| lipu_link = [[Firenze lipp]]
| pildiallkiri=Vaade linnale Michelangelo platsilt
| vapi_pilt = [[Pilt:Firenze-Stemma.png|120px|Firenze vapp]]
| lipp = Flag of Florence.svg
| vapi_link = [[Firenze vapp]]
| lipu_link = [[Firenze lipp]]
| pindala = 102,4
| vapp = FlorenceCoA.svg
| elanikke = 373 446 (2011)<ref>[http://statistica.fi.it Ufficio di statistica Area fiorentina dato al dicembre 2011]</ref>
| vapi_link = [[Firenze vapp]]
| laius = 43/47
| pikkus = 11/15
| pindala =
| asendikaart = Itaalia
| elanikke =
| asendikaart = Itaalia
}}
}}
'''Firenze''' (vana käibelt kadunud nimekuju '''Fiorenza'''; [[ladina keel|ladina]] '''Florentia''') on [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Toscana]] maakonna ja [[Firenze provints]]i [[halduskeskus]].


'''Firenze''' (vana käibelt kadunud nimekuju ''Fiorenza''; [[ladina keel|ladina]] ''Florentia'') on [[linn]] [[Itaalia]]s, [[Toscana]] maakonna ja [[città metropolitana di Firenze]] [[halduskeskus]].
Firenze asub [[Arno jõgi|Arno jõe]] ääres, peaaegu [[Itaalia poolsaar|Itaalia poolsaare]] keskel.


Firenze asub [[Arno jõgi|Arno jõe]] ääres, peaaegu [[Itaalia poolsaar]]e keskel.
==Majandus==
===Transport===
5 km kaugusel Firenze kesklinnast asub rahvusvaheline [[Amerigo Vespucci lennujaam]] (FLR). A1 kiirtee ühendab Firenzet [[Bologna]] ja [[Milano]]ga põhjas ning [[Rooma]] ja [[Napoli]]ga lõunas. [[Autostrada del Mare]] suundub [[Prato]] [[Pistoia]], [[Lucca]] ja [[Pisa]] suunas ning ühendab neid [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kuurortitega.


==Ajalugu==
== Majandus ==
=== Transport ===
Firenze sai alguse hästikaitstava künka nõlvale rajatud [[etruskid]]e asulast. Siia rajasid [[roomlased]] [[59]]. aastal [[eKr]] ''Florentia'' nimelise [[Rooma koloonia|koloonia]], mis sai nime jumalanna [[Flora]] järgi. Linn laienes [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ajal jõudsalt tänu Arno jõge mööda kulgevale [[kaubandus]]ele.
5 km kaugusel Firenze kesklinnast asub rahvusvaheline [[Amerigo Vespucci lennujaam]] (FLR). A1-kiirtee ühendab Firenzet [[Bologna]] ja [[Milano]]ga põhjas ning [[Rooma]] ja [[Napoli]]ga lõunas. [[Autostrada del Mare]] suundub [[Prato]] [[Pistoia]], [[Lucca]] ja [[Pisa]] suunas ning ühendab neid [[Türreeni meri|Türreeni mere]] kuurortidega.

== Ajalugu ==
Firenze sai alguse hästikaitstava künka nõlvale rajatud [[etruskid]]e asulast. Sinna rajasid [[roomlased]] [[59]]. aastal [[eKr]] Florentia-nimelise [[Rooma koloonia|koloonia]], mis sai nime jumalanna [[Flora]] järgi. Linn laienes [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ajal jõudsalt tänu Arno jõge mööda kulgevale [[kaubandus]]ele.


[[5. sajand]]il langes linn [[barbarid|barbarite]] kätte: esimesena saabusid [[idagoodid]], siis [[goodid]], seejärel langes linn [[langobardid]]e ja veelgi hiljem, [[8. sajand]]il [[Karl Suur]]e [[frangid|frankide]] võimu alla. [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] loomine aitas leevendada kiriku ja Karl Suure vahelist konflikti.
[[5. sajand]]il langes linn [[barbarid|barbarite]] kätte: esimesena saabusid [[idagoodid]], siis [[goodid]], seejärel langes linn [[langobardid]]e ja veelgi hiljem, [[8. sajand]]il [[Karl Suur]]e [[frangid|frankide]] võimu alla. [[Püha Rooma riik|Püha Rooma riigi]] loomine aitas leevendada kiriku ja Karl Suure vahelist konflikti.


[[10. sajand|10.]] kuni [[11. sajand]]ini, mil linn kuulus [[Toscana markkrahvkond|Toscana markkrahvkonna]] koosseisu, kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus. Veidi enne [[markkrahv]]inna [[Matilde di Canossa]] surma moodustasid firenzelased [[1115]]. aastal vaba [[kommuun]]i.
[[10. sajand|10.]]–[[11. sajand]]ini, mil linn kuulus [[Toscana markkrahvkond|Toscana markkrahvkonna]] koosseisu, kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus. Veidi enne [[markkrahv]]inna [[Matilde di Canossa]] surma moodustasid firenzelased 1115. aastal vaba [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]].


=== Firenze Vabariik ===
[[13. sajand]]iks oli linn tänu edukale [[vill]]a- ja [[tekstiil]]ikaubandusele ning võimsale [[pangandus]]tegevusele saanud üheks Itaalia keskuseks. 1200. aasta paiku loodi esimesed [[gild]]id (''Arti''), mis kaitsesid kaupmeeste ning pankurite huvisid [[gvelfid ja gibelliinid|gvelfide ja gibellinide]] vahelises konfiktis. Pärast seda, kui [[1260]]. aastal [[Siena]] [[gibelliinid]]e armee vallutas Firenze, jäi linna [[gvelfid|gvelfimeelne]] valitsus ehk nn ''Primo Popolo'', kus juhtrolli mängisid kaupmehed, võimust ilma. [[1280]]. aastaks olid gvelfid taas ''Secondo Popolo'' näol võimul tagasi. [[Aadel|Aadli]] kõrvalesurumine valitsemisest [[1293]]. aastal oli kõige jõulisem abinõu poliitiliste reformide kavast, mis andis linnavalitsemise volitused gildide esindajatest moodustatud [[sinjoriia]] kätte. Firenze [[administratiivvõim]]u kantsiks sai Palazzo della Signoria (tänapäeval tuntud kui [[Palazzo Vecchio|Palazzo Vecchio]]).
{{Vaata|Firenze Vabariik}}
[[13. sajand]]iks oli linn tänu edukale [[vill]]a- ja [[tekstiil]]ikaubandusele ning võimsale [[pangandus]]tegevusele saanud üheks Itaalia keskuseks. 1200. aasta paiku loodi esimesed [[gild]]id (''Arti''), mis kaitsesid kaupmeeste ning pankurite huvisid [[gvelfid ja gibelliinid|gvelfide ja gibellinide]] vahelises konfliktis. Pärast seda, kui 1260. aastal [[Siena]] [[gibelliinid]]e armee vallutas Firenze, jäi linna [[gvelfid|gvelfimeelne]] valitsus ehk nn ''Primo Popolo'', kus juhtrolli mängisid kaupmehed, võimust ilma. 1280. aastaks olid gvelfid taas ''Secondo Popolo'' näol võimul tagasi. [[Aadel|Aadli]] kõrvalesurumine valitsemisest 1293. aastal oli kõige jõulisem abinõu poliitiliste reformide kavast, mis andis linnavalitsemise volitused gildide esindajatest moodustatud [[sinjoriia]] kätte. Firenze [[administratiivvõim]]u kantsiks sai Palazzo della Signoria (tänapäeval tuntud kui [[Palazzo Vecchio]]).


13. sajandil oli Firenze rahvaarv kasvanud 100 000 inimeseni. Kaubandus õitses ning eriti arenenud oli pangandus. Firenzes tulid käibele [[münt|kuldmündid]], mida nimetati linna nime järgi [[floriin]]ideks. Nende järgi hakkasid paljud [[Euroopa]] maad vermima algul [[kuld]]- ja siis [[hõbe]]münte.
13. sajandil oli Firenze rahvastik kasvanud 100 000 inimeseni. Kaubandus õitses ning eriti arenenud oli pangandus. Firenzes tulid käibele [[münt|kuldmündid]], mida nimetati linna nime järgi [[floriin]]ideks. Nende järgi hakkasid paljud [[Euroopa]] maad vermima algul [[kuld]]- ja siis [[hõbe]]münte.


[[14. sajand]]i alguseks oli Firenze Euroopa jõukamaid linnu. Kuid siis, 1340. aastatel, läks kaks suurimat Firenze [[pank]]a [[pankrot]]ti. Linna tabas [[katk]]upuhang, mis tappis ligi poole elanikkonnast. Kujunenud majanduskriis viis [[1378]]. aastal [[Ciompi mäss]]uni.
[[14. sajand]]i alguseks oli Firenze Euroopa jõukamaid linnu. Kuid siis, 1340. aastatel, läks kaks suurimat Firenze [[pank]]a [[pankrot]]ti. Linna tabas [[katk]]upuhang, mis tappis ligi poole elanikkonnast. Kujunenud majanduskriis viis 1378. aastal [[Ciompi mäss]]uni.


=== Medicid ===
Areng suudeti taastada alles [[1434]]. aastal, mil [[Cosimo de' Medici]] määrati sinjoriia poolt Firenze ''[[signore]]''ks. Siitpeale jäi Firenze koos suurema osaga [[Toscana]]st tervelt kolmeks sajandiks [[Medici]]te võimu alla. Just Medicite ajal sai Firenzest Euroopa [[kunst]]i- ja [[kultuur]]ikeskus. Eriti jõudsalt arenesid kultuur ja majandus Cosimo pojapoja [[Lorenzo il Magnifico]] ajal. [[Paavst]]i meelepaha Firenze iseseisvuse vastu leidis toetust Pazzide, Medicitega Firenzes rivaalitseva perekonna poolt. Vastuolu jõudis haripunkti [[1478]]. aasta [[Pazzi vandenõu]]ga, mille käigus Lorenzo sai haavata ning tema vend [[Giuliano di Piero de' Medici|Giuliano]] tapeti. Enne Lorenzo surma [[1492]]. aastal jõudis Medicite pank pankroti äärele ning Lorenzo poeg [[Piero II de' Medici|Piero]] oli selle ja alanud [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdade]] tõttu sunnitud [[1494]]. aastal Firenzest pagema.
Areng suudeti taastada alles 1434. aastal, mil [[Cosimo de' Medici]] määrati sinjoriia poolt Firenze ''[[signore]]''<nowiki/>'ks. Sestpeale jäi Firenze koos suurema osaga [[Toscana]]st tervelt kolmeks sajandiks [[Medici]]te võimu alla. Medicid valitsesid Firenzet aastatel 1434–1737, vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani [[vabariik]]liku valitsusvormi, seejärel omandasid [[Firenze hertsogkond|Firenze hertsogkonna]] [[Firenze hertsog|hertsogi]] ja 1569. aastal [[Toscana suurhertsogkond|Toscana suurhertsogkonna]] [[Toscana suurhertsog|suurhertsogi]] tiitli. Just Medicite ajal sai Firenzest Euroopa [[kunst]]i- ja [[kultuur]]ikeskus. Eriti jõudsalt arenesid kultuur ja majandus Cosimo pojapoja [[Lorenzo il Magnifico]] ajal. [[Paavst]]i meelepaha Firenze iseseisvuse vastu leidis toetust Pazzide, Medicitega Firenzes rivaalitseva perekonna poolt. Vastuolu jõudis haripunkti 1478. aasta [[Pazzi vandenõu]]ga, mille käigus Lorenzo sai haavata ning tema vend [[Giuliano di Piero de' Medici|Giuliano]] tapeti. Enne Lorenzo surma 1492. aastal jõudis Medicite pank pankroti äärele ning Lorenzo poeg [[Piero II de' Medici|Piero]] oli selle ja alanud [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdade]] tõttu sunnitud 1494. aastal Firenzest pagema.


[[image:SavonarolaPlaque crop gobeirne.jpg|thumb|right|150px|Savonarola hukkamis­koht: kirje platsil]]
[[Pilt:SavonarolaPlaque crop gobeirne.jpg|pisi|150px|Savonarola hukkamis­koht: kirje platsil]]
Pärast Medicite esimest valitsemisperioodi, mis lõppes Piero pagendusega, oli linnas taas võimul vabariiklik valitsus. Valitsus oli tugevasti mõjutatud fanaatilise [[dominikaanid|dominikaani]] munga [[Girolamo Savonarola|Fra Girolamo Savonarola]] tegevusest. Savonarola jutlustas linnas valitsevast jumalavallatusest ja korruptsioonist ning manitses rahvast loobuma liigsetest maistest naudingutest, mille alla ta liigitas ka [[humanism|humanistliku]] kultuuri. Savonarola tegevus, mis sundis linnast lahkuma hulgaliselt kunstnikke, filosoofe ja kirjanikke, tipnes [[1497]]. aastal nn "Edevuse tuleriida" süütamisega, milles põletati tuhaks sadu ''Vecchio'' palee esisele Sinjoriia platsile kuhjatud raamatuid, maale, rõivaid, mööblit jm kunstiväärtusi. Hiljem pöördus rahvas Savonarola vastu ja ta hukati [[1498]]. aastal samal platsil.
Pärast Medicite esimest valitsemisperioodi, mis lõppes Piero pagendusega, oli linnas taas võimul vabariiklik valitsus. Valitsus oli tugevasti mõjutatud fanaatilise [[dominikaanid|dominikaani]] munga [[Girolamo Savonarola|Fra Girolamo Savonarola]] tegevusest. Savonarola jutlustas linnas valitsevast jumalavallatusest ja korruptsioonist ning manitses rahvast loobuma liigsetest maistest naudingutest, mille alla ta liigitas ka [[humanism|humanistliku]] kultuuri. Savonarola tegevus, mis sundis linnast lahkuma hulgaliselt kunstnikke, filosoofe ja kirjanikke, tipnes 1497. aastal "edevuse tuleriida" süütamisega, milles põletati tuhaks sadu Vecchio palee esisele Sinjoriia platsile kuhjatud raamatuid, maale, rõivaid, mööblit jm kunstiväärtusi. Hiljem pöördus rahvas Savonarola vastu ja ta hukati 1498. aastal samal platsil.


Pärast Savonarola aega elas linn mõnda aega rahulikku elu [[Piero Sonderini]] ja tema nõuandja [[Niccolò Machiavelli]] juhitud valitsuse all. [[1512]]. aastal toimus Medicite restauratsioon. [[1513]]. aastal sai Giovanni de' Medicist paavst [[Leo X]]. [[1537]]. aastal, peale [[Alessandro de' Medici]] mõrvamist läks võim Firenzes [[Cosimo I de' Medici]] kätte, kes sai endale pärast [[Siena vabariik|Siena vabariigi]] vallutamist [[1569]]. aastal [[Toscana suurhertsog]]i tiitli.
Pärast Savonarola aega elas linn mõnda aega rahulikku elu [[Piero Sonderini]] ja tema nõuandja [[Niccolò Machiavelli]] juhitud valitsuse all. 1512. aastal toimus Medicite restauratsioon. 1513. aastal sai Giovanni de' Medicist paavst [[Leo X]].


=== Firenze hertsogkond ===
Alates [[15. sajandi]] lõpust hakkas linna majandus vähehaaval seiskuma. Iga uus Medicite valitseja oli nõrgem ja veidram kui eelmine. [[Francseco I de' Medici|Francesco I]] veetis enamuse oma 13–aastasest valitsemisajast [[alkeemia]]st haaratuna oma paleesse varjunult. [[Ferdnando I de' Medici|Ferdinando I]] oli võimetu tegutsema, kui tema valdusi tabasid [[viljaikaldus]] ja katku tagajärjel puhkenud rahvarahutused, tema silma all hääbusid Firenze kuulus pangandus ja tekstiilitööstus. [[Antisemitism|Antisemiidist]] usufanaatik [[Cosimo III de' Medici|Cosimo III]] tegeles enamuse oma 53–aastasest valitsemisajast [[dissident]]ide tagaajamise ja palvetamisega ning [[Gian Gastone de' Medici]] veetis pea kõik oma päevad veiniuimas. Ning kui Gian Gastone [[1737]] meesliini pärijata suri, läks Firenze kuni Itaalia ühendamiseni [[1860]]. aastal [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide]] valitsemise alla.
{{Vaata|Firenze hertsogkond}}
1537. aastal, pärast [[Alessandro de' Medici]] mõrvamist läks võim Firenzes [[Cosimo I de' Medici]] kätte, kes sai endale pärast [[Siena vabariik|Siena vabariigi]] vallutamist 1569. aastal [[Toscana suurhertsogkond|Toscana]] [[Toscana suurhertsog|suurhertsogi]] tiitli.


Alates [[15. sajand]]i lõpust hakkas linna majandus vähehaaval seiskuma. Iga uus Medicite valitseja oli nõrgem ja veidram kui eelmine. [[Francseco I de' Medici|Francesco I]] veetis suurema osa oma 13-aastasest valitsemisajast [[alkeemia]]st haaratuna oma paleesse varjunult. [[Ferdnando I de' Medici|Ferdinando I]] oli võimetu tegutsema, kui tema valdusi tabasid [[viljaikaldus]] ja katku tagajärjel puhkenud rahvarahutused, tema silma all hääbusid Firenze kuulus pangandus ja tekstiilitööstus. [[Antisemitism|Antisemiidist]] usufanaatik [[Cosimo III de' Medici|Cosimo III]] tegeles enamuse oma 53-aastasest valitsemisajast [[dissident]]ide tagaajamise ja palvetamisega ning [[Gian Gastone de' Medici]] veetis peaaegu kõik oma päevad veiniuimas. Ning kui Gian Gastone 1737. aastal meesliini pärijata suri, läks Firenze kuni Itaalia ühendamiseni 1860. aastal [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide]] valitsemise alla.
Aastatel [[1865]]–[[1871]] oli Firenze uue [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] pealinn.


=== Itaalia kuningriik ===
==Arhitektuurimälestised==
{{Vaata|Itaalia kuningriik (1861–1946)}}
{{UNESCO
Aastatel 1865–1871 oli Firenze uue [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriigi]] pealinn.
|Nimi = Firenze vanalinn
|Pilt = [[Pilt:Uffizi Gallery, Florence.jpg|300px]]
|Pildiinfo =
|Asukoht = {{PisiLipp|Itaalia}}
|Tüüp = Kultuurimälestis
|Kriteerium = I, II, III, IV, VI
|ID = 174
|Regioon = Euroopa ja Põhja-Ameerika
|K1 =
|K2 =
|K3 =
|K4 =
|K5 =
|K6 =
|K7 =
|K8 =
|Aasta = 1982
|Istung =
|Laiendatud =
|Ohus =
}}


== Arhitektuurimälestised ==
===Kirikud===
=== Kirikud ===
* [[Santa Maria del Fiore katedraal]] (Firenze toomkirik)
* [[Santa Maria del Fiore katedraal]] (Firenze toomkirik)
* [[San Marco klooster]] (''Convento di San Marco'')
* [[San Marco klooster]] (''Convento di San Marco'')
* [[San Lorenzo kirik (Firenze)|San Lorenzo kirik]] ja Medici kabelid
* [[San Lorenzo kirik (Firenze)|San Lorenzo kirik]] ja Medici kabelid
* [[Santa Maria Novella kirik]]
* [[Santa Maria Novella kirik]]
* [[Santa Croce kirik]]
* [[Santa Croce basiilika]]
* [[Santo Spirito kirik (Firenze)|Santo Spirito kirik]]
* [[Santo Spirito kirik (Firenze)|Santo Spirito kirik]]
* [[San Miniato al Monte kirik]]
* [[San Miniato al Monte kirik]]
* [[Orsanmichele]] kirik
* [[Orsanmichele]] kirik
* Santissima Annunziata kirik; asutatud seitsme Firenze aristokraadi poolt [[1234]]. aastal
* Santissima Annunziata kirik; asutatud seitsme Firenze aristokraadi poolt 1234. aastal
* Capella Barnacci
* Capella Barnacci


===Paleed===
=== Paleed ===
* [[Palazzo Vecchio]], kus asub Firenze [[raekoda]]
* [[Palazzo Vecchio]], kus asub Firenze [[raekoda]]
* [[Palazzo Medici–Riccardi]], ehitatud [[Michelozzo]] poolt 1440. aastatel
* [[Palazzo Medici-Riccardi]], ehitatud [[Michelozzo]] poolt 1440. aastatel


===Muuseumid===
=== Muuseumid ===
* [[Uffizi galerii]]
* [[Uffizi galerii]]
* [[Bargello muuseum]]; rahvusmuuseum, tuntud haruldase [[Renessanss|renessanss–skulptuuride]] kogu poolest
* [[Bargello muuseum]]; rahvusmuuseum, tuntud haruldase [[renessanss]]-skulptuuride kogu poolest
* [[Palazzo Pitti]] (sh Galleria Palatina, Galleria d'Arte Moderna, Museo degli Argenti, Galleria del Costume ja Museo delle Porcellane)
* [[Palazzo Pitti]] (sh Galleria Palatina, Galleria d'Arte Moderna, Museo degli Argenti, Galleria del Costume ja Museo delle Porcellane)
* [[Museo dell'Opera del Duomo]]
* [[Museo dell'Opera del Duomo]]
* Galleria dell'Accademia
* [[Galleria dell'Accademia]]
* [[Pietre Dure muuseum]]
* [[Pietre Dure muuseum]]
* Firenzes asub üks Euroopa vanimad [[botaanikaaed]]u (asutatud [[1545]])
* Firenzes asub üks Euroopa vanimad [[botaanikaaed]]u (asutatud 1545)
* Dante muuseum
* Dante muuseum


==Kultuurilugu==
== Kultuurilugu ==
[[Firenze ülikool]] (asutatud [[1321]]) on üks Euroopa vanimaid.
[[Firenze ülikool]] (asutatud 1321) on üks Euroopa vanemaid.


Firenze on [[Dante]] sünnilinn. Siin elasid kunstnikud [[Cimabue]] ja [[Giotto]], [[Arnolfo Pisano|Arnolfo]] ja [[Andrea Pisano]], [[Donatello]], [[Brunelleschi]] ja [[Masaccio]], [[Filippo Lippi]], [[Fra Angelico]], [[Sandro Botticelli|Botticelli]] ja [[Paolo Uccello]], kelle töid on säilinud Firenze arvukates muuseumites ja kirikutes tänaseni.
Firenze on [[Dante]] sünnilinn. Seal elasid kunstnikud [[Cimabue]] ja [[Giotto]], [[Arnolfo Pisano|Arnolfo]] ja [[Andrea Pisano]], [[Donatello]], [[Brunelleschi]] ja [[Masaccio]], [[Filippo Lippi]], [[Fra Angelico]], [[Sandro Botticelli|Botticelli]] ja [[Paolo Uccello]], kelle töid on säilinud paljudes Firenze muuseumides ja kirikutes tänapäevani.


Firenze valiti teisena [[Euroopa kultuuripealinn]]aks aastal [[1986]].
Firenze valiti teisena [[Euroopa kultuuripealinn]]aks aastal 1986.


== Sõpruslinnad ==
== Sõpruslinnad ==
{{veergude loend|laius=20em|{{lihtne loend|
{| cellpadding="10"
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Reims]], Prantsusmaa (1954)
|- valign="top"
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Kassel]], Saksamaa (1958)
|
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Reims]]''', [[Prantsusmaa]] (1954)
* {{riigi ikoon|Maroko}} [[Fès]], Maroko (1961)
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Kassel]]''', [[Saksamaa]] (1958)
* {{riigi ikoon|USA}} [[Philadelphia]], USA (1964)
* {{riigi ikoon|Maroko}} '''[[Fès]]''', [[Maroko]] (1961)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Kyōto]], Jaapan (1965)
* {{riigi ikoon|USA}} '''[[Philadelphia]]''', [[USA]] (1964)
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Edinburgh]], Suurbritannia (1965)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Kyōto]]''', [[Jaapan]] (1965)
* {{riigi ikoon|Ukraina}} [[Kiiev]], Ukraina (1967)
* {{riigi ikoon|Suurbritannia}} '''[[Edinburgh]]''', [[Suurbritannia]] (1965)
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Dresden]], Saksamaa (1978)
* {{riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Kiiev]]''', [[Ukraina]] (1967)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} [[Gifu]], Jaapan (1978)
* {{riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Dresden]]''', [[Saksamaa]] (1978)
* {{riigi ikoon|Hiina}} [[Nanjing Shi|Nanjing]], Hiina (1980)
* {{riigi ikoon|Jaapan}} '''[[Gifu]]''', [[Jaapan]] (1978)
* {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Tel Aviv]], Iisrael (1980)
* {{riigi ikoon|Hiina}} '''[[Nanjing Shi|Nanjing]]''', [[Hiina]] (1980)
* {{riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]], Türgi (1985)
* {{riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Tel Aviv]]''', [[Iisrael]] (1980)
* {{riigi ikoon|Poola}} [[Kraków]], Poola (1985)
* {{riigi ikoon|Türgi}} '''[[İstanbul]]''', [[Türgi]] (1985)
* {{riigi ikoon|Rootsi}} [[Malmö]], Rootsi (1989)
* {{riigi ikoon|Poola}} '''[[Kraków]]''', [[Poola]] (1985)
* {{riigi ikoon|Austraalia}} [[Sydney]], Austraalia (1991)
* {{riigi ikoon|Rootsi}} '''[[Malmö]]''', [[Rootsi]] (1989)
* {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Salvador da Bahia]], Brasiilia (1991)
* {{riigi ikoon|Kuveit}} [[Al-Kuwayt]], Kuveit (1991)
|
* {{riigi ikoon|Austraalia}} '''[[Sydney]]''', [[Austraalia]] (1991)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Cannes]], Prantsusmaa (1991)
* {{riigi ikoon|Brasiilia}} '''[[Salvador da Bahia]]''', [[Brasiilia]] (1991)
* {{riigi ikoon|Eritrea}} [[Asmara]], Eritrea (1992)
* {{riigi ikoon|Kuveit}} '''[[Al-Kuwayt]]''', [[Kuveit]] (1991)
* {{riigi ikoon|Soome}} [[Turu]], Soome (1992)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Cannes]]''', [[Prantsusmaa]] (1991)
* {{riigi ikoon|Iisrael}} [[Naatsaret]], Iisrael (1996)
* {{riigi ikoon|Eritrea}} '''[[Asmara]]''', [[Eritrea]] (1992)
* {{riigi ikoon|Lääne-Sahara}} [[El Aaiún]], Lääne-Sahara (1996)
* {{riigi ikoon|Soome}} '''[[Turu]]''', [[Soome]] (1992)
* {{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Olomouc]], Tšehhi (1997)
* {{riigi ikoon|Iisrael}} '''[[Naatsaret]]''', [[Iisrael]] (1996)
* {{riigi ikoon|Iraan}} [[Eşfahān]], Iraan (1998)
* {{riigi ikoon|Lääne-Sahara}} '''[[El Aaiún]]''', [[Lääne-Sahara]] (1996)
* {{riigi ikoon|USA}} [[Providence]], USA (1998)
* {{riigi ikoon|Tšehhi}} '''[[Olomouc]]''', [[Tšehhi]] (1997)
* {{riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], Läti (2000)
* {{riigi ikoon|Iraan}} '''[[Eşfahān]]''', [[Iraan]] (1998)
* {{riigi ikoon|Albaania}} [[Tirana]], Albaania (2001)
* {{riigi ikoon|USA}} '''[[Providence]]''', [[USA]] (1998)
* {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]], Kreeka (2002)
* {{riigi ikoon|Läti}} '''[[Riia]]''', [[Läti]] (2000)
* {{riigi ikoon|Mehhiko}} [[Puebla]], Mehhiko (2005)
* {{riigi ikoon|Albaania}} '''[[Tirana]]''', [[Albaania]] (2001)
* {{riigi ikoon|Palestiina}} [[Hebron]], Palestiina (2007)
* {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} [[Jeonju]], Lõuna-Korea (2007)
|
* {{riigi ikoon|Kreeka}} '''[[Ateena]]''', [[Kreeka]] (2002)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Porto Vecchio]], Prantsusmaa (2007)
* {{riigi ikoon|Mehhiko}} '''[[Puebla]]''', [[Mehhiko]] (2005)
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Valladolid]], Hispaania (2007)
* {{riigi ikoon|Palestiina}} '''[[Hebron]]''', [[Palestiina]] (2007)
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Granada]], Hispaania (2008)
* {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} '''[[Jeonju]]''', [[Lõuna-Korea]] (2007)
* {{riigi ikoon|Ungari}} [[Budapest]], Ungari (2008)
* {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} '''[[Porto Vecchio]]''', [[Prantsusmaa]] (2007)
* {{riigi ikoon|Türgi}} [[Gaziantep]], Türgi
* {{riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Valladolid]]''', [[Hispaania]] (2007)
* {{riigi ikoon|Hispaania}} [[Madrid]], Hispaania
* {{riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Granada]]''', [[Hispaania]] (2008)
* {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} [[Sarajevo]], Bosnia ja Hertsegoviina
* {{riigi ikoon|Ungari}} '''[[Budapest]]''', [[Ungari]] (2008)
* {{riigi ikoon|Süüria}} [[Damaskus]], Süüria
* {{riigi ikoon|Türgi}} '''[[Gaziantep]]''', [[Türgi]]
* {{riigi ikoon|India}} [[Jaipur]], India
}}}}
* {{riigi ikoon|Hispaania}} '''[[Madrid]]''', [[Hispaania]]
* {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} '''[[Sarajevo]]''', [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
* {{riigi ikoon|Süüria}} '''[[Damaskus]]''', [[Süüria]]
* {{riigi ikoon|India}} '''[[Jaipur]]''', [[India]]
|}
==Viited==
{{viited}}
==Vaata ka==
*[[ACF Fiorentina]]
*[[Ximenese observatoorium]]
*[[Boboli aed]]


==Välislingid==
== Vaata ka ==
* [[ACF Fiorentina]]
{{Commons|Firenze}}
* [[Ximenese observatoorium]]
*[http://www.comune.firenze.it/ Firenze kommuuni ametlik kodulehekülg] (''itaalia keeles'')
* [[Boboli aed]]
*[http://www.florenceandabroad.com/images/cartina.jpg Firenze linnakaart]
* [[Firenze Keskrahvusraamatukogu]]
*[http://www.compart-multimedia.com/virtuale/us/florence/florence_italy.htm Firenze virtuaalgiid] ''(itaalia ja inglise keeles'')
* [[Medici lõvid]]
*[http://www.florence-photos.eu Fotod Firenzest]
*[http://www.firenze-online.com/florence/ Firenze turismisait] (''inglise keeles'')
*[http://www.aboutflorence.com/ Firenze turismisait] (''inglise keeles'')


== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Firenze}}
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.comune.fi.it/ Firenze valla koduleht] (''itaalia keeles'')
* [http://www.compart-multimedia.com/virtuale/us/florence/florence_italy.htm Firenze virtuaalgiid] ''(itaalia ja inglise keeles'')
* [http://www.firenze-online.com/florence/ Firenze turismisait] (inglise keeles)
* [http://www.aboutflorence.com/ Firenze turismisait] (inglise keeles)


[[Kategooria:UNESCO maailmapärand]]
[[Kategooria:Firenze| ]]
{{Euroopa kultuuripealinnad}}
{{Euroopa kultuuripealinnad}}

[[Kategooria:Itaalia linnad]]
[[Kategooria:Itaalia linnad]]
[[Kategooria:Firenze| ]]

Viimane redaktsioon: 11. juuni 2024, kell 22:09

 See artikkel räägib linnast; "Harry Potteri" tegelase kohta vaata artiklit Firenze (Harry Potter); kunagiste riikide kohta vaata artikleid Firenze Vabariik ja Firenze hertsogkond
Firenze
[ fiˈrɛnʦe[1] ]
itaalia Firenze
ladina Florentia
Vaade linnale Michelangelo platsilt
Pindala: 102 km² (2011)[2] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 360 930 (1.01.2023)[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 43° 46′ N, 11° 15′ E
Firenze (Itaalia)
Firenze

Firenze (vana käibelt kadunud nimekuju Fiorenza; ladina Florentia) on linn Itaalias, Toscana maakonna ja città metropolitana di Firenze halduskeskus.

Firenze asub Arno jõe ääres, peaaegu Itaalia poolsaare keskel.

Majandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Transport

[muuda | muuda lähteteksti]

5 km kaugusel Firenze kesklinnast asub rahvusvaheline Amerigo Vespucci lennujaam (FLR). A1-kiirtee ühendab Firenzet Bologna ja Milanoga põhjas ning Rooma ja Napoliga lõunas. Autostrada del Mare suundub Prato Pistoia, Lucca ja Pisa suunas ning ühendab neid Türreeni mere kuurortidega.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Firenze sai alguse hästikaitstava künka nõlvale rajatud etruskide asulast. Sinna rajasid roomlased 59. aastal eKr Florentia-nimelise koloonia, mis sai nime jumalanna Flora järgi. Linn laienes Rooma keisririigi ajal jõudsalt tänu Arno jõge mööda kulgevale kaubandusele.

5. sajandil langes linn barbarite kätte: esimesena saabusid idagoodid, siis goodid, seejärel langes linn langobardide ja veelgi hiljem, 8. sajandil Karl Suure frankide võimu alla. Püha Rooma riigi loomine aitas leevendada kiriku ja Karl Suure vahelist konflikti.

10.–11. sajandini, mil linn kuulus Toscana markkrahvkonna koosseisu, kujunes Firenzest oluline käsitöökeskus. Veidi enne markkrahvinna Matilde di Canossa surma moodustasid firenzelased 1115. aastal vaba Firenze Vabariigi.

Firenze Vabariik

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Firenze Vabariik

13. sajandiks oli linn tänu edukale villa- ja tekstiilikaubandusele ning võimsale pangandustegevusele saanud üheks Itaalia keskuseks. 1200. aasta paiku loodi esimesed gildid (Arti), mis kaitsesid kaupmeeste ning pankurite huvisid gvelfide ja gibellinide vahelises konfliktis. Pärast seda, kui 1260. aastal Siena gibelliinide armee vallutas Firenze, jäi linna gvelfimeelne valitsus ehk nn Primo Popolo, kus juhtrolli mängisid kaupmehed, võimust ilma. 1280. aastaks olid gvelfid taas Secondo Popolo näol võimul tagasi. Aadli kõrvalesurumine valitsemisest 1293. aastal oli kõige jõulisem abinõu poliitiliste reformide kavast, mis andis linnavalitsemise volitused gildide esindajatest moodustatud sinjoriia kätte. Firenze administratiivvõimu kantsiks sai Palazzo della Signoria (tänapäeval tuntud kui Palazzo Vecchio).

13. sajandil oli Firenze rahvastik kasvanud 100 000 inimeseni. Kaubandus õitses ning eriti arenenud oli pangandus. Firenzes tulid käibele kuldmündid, mida nimetati linna nime järgi floriinideks. Nende järgi hakkasid paljud Euroopa maad vermima algul kuld- ja siis hõbemünte.

14. sajandi alguseks oli Firenze Euroopa jõukamaid linnu. Kuid siis, 1340. aastatel, läks kaks suurimat Firenze panka pankrotti. Linna tabas katkupuhang, mis tappis ligi poole elanikkonnast. Kujunenud majanduskriis viis 1378. aastal Ciompi mässuni.

Medicid

[muuda | muuda lähteteksti]

Areng suudeti taastada alles 1434. aastal, mil Cosimo de' Medici määrati sinjoriia poolt Firenze signore'ks. Sestpeale jäi Firenze koos suurema osaga Toscanast tervelt kolmeks sajandiks Medicite võimu alla. Medicid valitsesid Firenzet aastatel 1434–1737, vaheaegadega 1494–1512 ja 1527–1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogkonna hertsogi ja 1569. aastal Toscana suurhertsogkonna suurhertsogi tiitli. Just Medicite ajal sai Firenzest Euroopa kunsti- ja kultuurikeskus. Eriti jõudsalt arenesid kultuur ja majandus Cosimo pojapoja Lorenzo il Magnifico ajal. Paavsti meelepaha Firenze iseseisvuse vastu leidis toetust Pazzide, Medicitega Firenzes rivaalitseva perekonna poolt. Vastuolu jõudis haripunkti 1478. aasta Pazzi vandenõuga, mille käigus Lorenzo sai haavata ning tema vend Giuliano tapeti. Enne Lorenzo surma 1492. aastal jõudis Medicite pank pankroti äärele ning Lorenzo poeg Piero oli selle ja alanud Itaalia sõdade tõttu sunnitud 1494. aastal Firenzest pagema.

Savonarola hukkamis­koht: kirje platsil

Pärast Medicite esimest valitsemisperioodi, mis lõppes Piero pagendusega, oli linnas taas võimul vabariiklik valitsus. Valitsus oli tugevasti mõjutatud fanaatilise dominikaani munga Fra Girolamo Savonarola tegevusest. Savonarola jutlustas linnas valitsevast jumalavallatusest ja korruptsioonist ning manitses rahvast loobuma liigsetest maistest naudingutest, mille alla ta liigitas ka humanistliku kultuuri. Savonarola tegevus, mis sundis linnast lahkuma hulgaliselt kunstnikke, filosoofe ja kirjanikke, tipnes 1497. aastal "edevuse tuleriida" süütamisega, milles põletati tuhaks sadu Vecchio palee esisele Sinjoriia platsile kuhjatud raamatuid, maale, rõivaid, mööblit jm kunstiväärtusi. Hiljem pöördus rahvas Savonarola vastu ja ta hukati 1498. aastal samal platsil.

Pärast Savonarola aega elas linn mõnda aega rahulikku elu Piero Sonderini ja tema nõuandja Niccolò Machiavelli juhitud valitsuse all. 1512. aastal toimus Medicite restauratsioon. 1513. aastal sai Giovanni de' Medicist paavst Leo X.

Firenze hertsogkond

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Firenze hertsogkond

1537. aastal, pärast Alessandro de' Medici mõrvamist läks võim Firenzes Cosimo I de' Medici kätte, kes sai endale pärast Siena vabariigi vallutamist 1569. aastal Toscana suurhertsogi tiitli.

Alates 15. sajandi lõpust hakkas linna majandus vähehaaval seiskuma. Iga uus Medicite valitseja oli nõrgem ja veidram kui eelmine. Francesco I veetis suurema osa oma 13-aastasest valitsemisajast alkeemiast haaratuna oma paleesse varjunult. Ferdinando I oli võimetu tegutsema, kui tema valdusi tabasid viljaikaldus ja katku tagajärjel puhkenud rahvarahutused, tema silma all hääbusid Firenze kuulus pangandus ja tekstiilitööstus. Antisemiidist usufanaatik Cosimo III tegeles enamuse oma 53-aastasest valitsemisajast dissidentide tagaajamise ja palvetamisega ning Gian Gastone de' Medici veetis peaaegu kõik oma päevad veiniuimas. Ning kui Gian Gastone 1737. aastal meesliini pärijata suri, läks Firenze kuni Itaalia ühendamiseni 1860. aastal Habsburgide valitsemise alla.

Itaalia kuningriik

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Itaalia kuningriik (1861–1946)

Aastatel 1865–1871 oli Firenze uue Itaalia kuningriigi pealinn.

Arhitektuurimälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Kirikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Paleed

[muuda | muuda lähteteksti]

Muuseumid

[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurilugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Firenze ülikool (asutatud 1321) on üks Euroopa vanemaid.

Firenze on Dante sünnilinn. Seal elasid kunstnikud Cimabue ja Giotto, Arnolfo ja Andrea Pisano, Donatello, Brunelleschi ja Masaccio, Filippo Lippi, Fra Angelico, Botticelli ja Paolo Uccello, kelle töid on säilinud paljudes Firenze muuseumides ja kirikutes tänapäevani.

Firenze valiti teisena Euroopa kultuuripealinnaks aastal 1986.

Sõpruslinnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana
  2. ↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
  3. ↑ https://demo.istat.it/?l=it

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

1985 Ateena 1986 Firenze 1987 Amsterdam 1988 Lääne-Berliin 1989 Pariis 1990 Glasgow 1991 Dublin 1992 Madrid 1993 Antwerpen 1994 Lissabon 1995 Luxembourg 1996 Kopenhaagen 1997 Thessaloníki 1998 Stockholm 1999 Weimar 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna 2001 Rotterdam · Porto 2002 Brugge · Salamanca 2003 Graz 2004 Genova · Lille 2005 Cork 2006 Pátra 2007 Luxembourg · Sibiu 2008 Liverpool · Stavanger 2009 Linz · Vilnius 2010 Essen · İstanbul · Pécs 2011 Tallinn · Turu 2012 Maribor · Guimarães 2013 Košice · Marseille 2014 Riia · Umeå 2015 Mons · Plzeň 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián 2017 Aarhus · Paphos 2018 Leeuwarden · Valletta 2019 Matera · Plovdiv 2020/2021 Galway · Rijeka 2022 Kaunas · Esch-sur-Alzette · Novi Sad 2023 Veszprém · Timișoara · Elefsína 2024 Tartu · Bad Ischl · Bodø 2025 Nova Gorica / Gorizia · Chemnitz 2026 Oulu · Trenčín 2027 Liepāja

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Firenze&oldid=6668007"