Mine sisu juurde

Tadžiki NSV: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
Kasutaja CommonsDelinker asendas pildi Flag_of_the_Tajik_Soviet_Socialist_Republic.svg pildiga [[Pilt:Flag_of_the_Tajik_Soviet_Socialist_Republic_(1953–1991);_Flag_of_Taji
 
(ei näidata 15 kasutaja 18 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Provints
{{Provints
| nimi = Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| nimi = Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik
| omakeelne_nimi_1 = tadžiki | Республикаи Советии Социалистии Тоҷикистон |(Respublikai Sovetii Sotsialistii Todžikiston)
| nimi1_keel = tadžiki | nimi1 = Республикаи Советии Социалистии Тоҷикистон | nimi1_latin = (Respublikai Sovetii Sotsialistii Todžikiston)
| omakeelne_nimi_2 = vene | Таджикская Советская Социалистическая Республика |(Tadžikskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)
| nimi2_keel = vene | nimi2 = Таджикская Советская Социалистическая Республика | nimi2_latin = (Tadžikskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)
| lipp = Flag of the Tajik Soviet Socialist Republic (1953–1991); Flag of Tajikistan (1991–1992).svg
| lipu_pilt = [[Pilt:Flag of Tajik SSR.svg|150px|border|Tadžiki NSV lipp]]
| lipu_link = [[Tadžiki NSV lipp]]
| lipu_link = [[Tadžiki NSV lipp]]
| vapi_pilt = [[Pilt:Coat of arms of Tajik SSR.png|125px|Tadžiki NSV vapp]]
| vapp = Coat of arms of Tajik SSR.png
| vapi_link = [[Tadžiki NSV vapp]]
| vapi_link = [[Tadžiki NSV vapp]]
| pindala = 143 100
| pindala = 143100
| elanikke = 5 112 000 (1989)
| elanikke = 5112000
| elanikke_seis = 1989
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimetus = [[Pealinn]]
| keskuse_nimi = [[Dušanbe]]
| keskuse_nimi = [[Dušanbe]]
| asendikaardi_pilt =
| asendikaardi_pilt =Tajik SSR map.svg
|asendikaardi_pilt_seletus=Tadžiki NSV asukoht Nõukogude Liidus}}'''Tadžiki NSV''' oli [[1. järgu haldusüksus]] ([[liiduvabariik]]) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. Tadžiki NSV asus [[Kesk-Aasia]]s, piirnedes NSV Liidu välispiiril [[Afganistan]]iga lõunas ja [[Hiina]]ga idas, sellele lisaks piirnes TNSV põhjas [[Usbeki NSV]]-ga ning [[Kirgiisi NSV]]-ga. Moodustati [[5. detsember|5. detsembril]] [[1929]] seni [[Usbeki NSV]]-sse kuulunud [[Tadžiki ANSV]] eraldamisel omaette liiduvabariigiks. Tadžiki NSV-sse kuulus [[Mägi-Badahšani AO|Mägi-Badahšani autonoomne oblast]].
}}


==== Rahvastik ====
'''Tadžiki NSV''' oli [[liiduvabariik]] (nõukogude sotsialistlik vabariik) [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus. Moodustati [[5. detsember|5. detsembril]] [[1929]] seni [[Usbeki NSV]]-sse kuulunud [[Tadžiki ANSV]] eraldamisel omaette liiduvabariigiks.
Sündivus oli Tadžiki NSV-s kõrgeim kogu Nõukogude Liidus ning [[Tadžikid|tadžikkide]] arvu kasv kiire. Kui 1940. aastal oli Tadžiki NSV-s 1,4 miljonit elanikku, siis 1989. aastaks oli elanikke juba üle 5 miljoni.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Mirzo Tursunzade|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19770927.2.6|pealkiri=Meie edu saladus|väljaanne=Ühistöö: Rapla maakonna ajaleht|aeg=27.09.1977}}</ref><ref name=":0" /><ref name=":2">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uhistoo19770927.2.6|pealkiri=Mägilanna Džahongul|väljaanne=Ühistöö: Rapla maakonna ajaleht|aeg=27.09.1977}}</ref>

Tadžiki NSV-sse kuulus [[Mägi-Badahšani AO|Mägi-Badahšani autonoomne oblast]].
==== Kultuur ====
Nõukogude ajal tõusis märgatavalt tadžikkide kirjaoskus. Kui 1917. aastal oli kirjaoskajaid umbes 0,5%,<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19400705.2.50&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------|pealkiri=Tadzhiki Nõukogude Sotsialistlik Wabariik|väljaanne=Postimees|aeg=05.07.1940}}</ref> siis 1970. aastateks oli Tadžiki NSV-s kirjaoskamatus enam-vähem kadunud. [[Pamiir]]is oli iga 1000 elaniku kohta keskmiselt 500 kesk- ja kõrgharidusega inimest. Tadžiki NSV kõrgkoolides sai õppida 70 erialal. Nõukogude Liidu suurim {{kas|maa-aluste tormide}} uurimise keskus [[Maavärinakindla Ehituse ja Seismoloogia Instituut]] asus Tadžiki NSV-s.<ref name=":1" /><ref name=":2" />

Tadžikid väitsid, et sellised silmapaistvad inimesed nagu [[Avicenna]], [[Rudaki]], [[Firdausi]], [[Umar Hajjam]] olid tadžiki taustaga.<ref name=":1" />

==== Loodus ====
Tadžikistan on mägine, asetsedes [[Pamiiri mäestik|Pamiiri mäestikualas]]. Nõukogude Liidu kõrgeimad mäetipud [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m, aastani 1962 Stalini mäetipp) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m) asusid Tadžiki NSV-s. Mäed vahelduvad orgudega, mida kasutati [[Vaher|vahtra]], [[Pappel|papli]], puuvilja ja [[viinamari|viinamarja]] kasvatamisel.<ref name=":0" />

Tähtsamad Tadžikistani jõed on [[Vahši jõgi|Vahš]], lõunas [[Amudarja]] ja põhjas [[Sõrdarja]], mis moodustavad sügavad orud, kus kasvatati [[Riis|riisi]]. Mitmed jõed olid läbi lõigatud [[Niisutuskanal|niisutuskanalitega]].<ref name=":0" />

==== Majandus ====
Tadžiki NSV majanduse peamine haru oli põllumajandus. Põlluharimine käis märkimisväärselt kõrgel: riisi kasvatati 1000 meetri kõrgusel merepinnast, viinamarja 1800 meetri, aprikoose 2100 ja hernest 2500 meetri kõrgusel. Madalamatel aladel viljeleti troopilisi taimi nagu [[õlipuu]], [[datlipalm]], [[suhkrupilliroog]]. Tadžiki NSV oli ka esimesel kohal haruldaste metallide kui ka [[Kuld|kulla]] varude poolest Nõukogude Liidus. Palju oli liiduvabariigis ka [[kivisool]]a varusid.<ref name=":0" />

1929. aastal ühendati Tadžikistan ülejäänud Nõukogude Liiduga raudteed mööda. Alustati mägijõgedele elektrijaamade ehitamist, puuvilla külvipinna laiendamist. Üheks selliseks suurprojektiks oli Vahši jõel valminud [[Nureki hüdroelektrijaam]]a tamm, mille kõrgus on üle 300 meetri. Jaama ametlik võimsus on 2 700 000 kilovatti ja see võimaldas voolu kogu Lõuna-Tadžikistani territoriaalsele tootmiskompleksile.<ref name=":1" />

Tööstuse arendamises keskenduti [[Puuvilla puhastamine|puuvilla puhastamise]], [[Siidikerimine|siidikerimise]], [[Tekstiilitööstus|tekstiili-]], [[Nahatööstus|naha-]] ja [[Toiduainetööstus|toiduainete]] [[Vabrik|vabrikute]] ehitamisele. Suure panuse majanduse arendamisse andsid ka [[Mäetööstus|mäe-]], [[Söetööstus|söe-]], [[Naftatööstus|nafta-]], [[Masinatööstus|masina-]] ja [[metallitööstus]]. Tadžikistan oli NSV Liidus peenekiulise puuvilla peamine kasvataja.<ref name=":1" /><ref name=":0" />


== Vaata ka==
== Vaata ka==
22. rida: 39. rida:
* [[Mägi-Badahšan]]
* [[Mägi-Badahšan]]


== Viited ==
{{SSR}}
{{vikisõnaraamatus|Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik}}


[[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu liiduvabariigid]]
[[Kategooria:Tadžikistan]]
[[Kategooria:Tadžikistan]]
<references />{{SSR}}

[[af:Tadjikistanse Sosialistiese Sowjetrepubliek]]
[[az:Tacikistan Sovet Sosialist Respublikası]]
[[id:Republik Sosialis Soviet Tajikistan]]
[[be:Таджыкская Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка]]
[[be-x-old:Таджыцкая Савецкая Сацыялістычная Рэспубліка]]
[[br:RSS Tadjikistan]]
[[bg:Таджикска съветска социалистическа република]]
[[ca:República Socialista Soviètica del Tadjikistan]]
[[cs:Tádžická sovětská socialistická republika]]
[[de:Tadschikische Sozialistische Sowjetrepublik]]
[[en:Tajik Soviet Socialist Republic]]
[[es:República Socialista Soviética de Tayikistán]]
[[eo:Taĝika Soveta Socialisma Respubliko]]
[[fa:جمهوری شوروی سوسیالیستی تاجیکستان]]
[[fr:République socialiste soviétique du Tadjikistan]]
[[gv:Pobblaght Hoveidjagh Hoshiallagh ny Tajikistaan]]
[[ko:타지크 소비에트 사회주의 공화국]]
[[it:Repubblica Socialista Sovietica Tagika]]
[[he:הרפובליקה הסובייטית הסוציאליסטית הטג'יקית]]
[[lv:Tadžikijas PSR]]
[[lt:Tadžikijos TSR]]
[[mk:Таџикска ССР]]
[[nl:Tadzjiekse Socialistische Sovjetrepubliek]]
[[ja:タジク・ソビエト社会主義共和国]]
[[no:Den tadsjikiske sosialistiske sovjetrepublikk]]
[[pl:Tadżycka Socjalistyczna Republika Radziecka]]
[[pt:República Socialista Soviética Tadjique]]
[[ro:Republica Sovietică Socialistă Tadjikă]]
[[ru:Таджикская Советская Социалистическая Республика]]
[[fi:Tadžikistanin sosialistinen neuvostotasavalta]]
[[sv:Tadzjikiska SSR]]
[[tl:Sosyalistikong Republikang Soviet ng Tajik]]
[[vi:Cộng hòa Xã hội chủ nghĩa Xô viết Tajikistan]]
[[tg:Ҷумҳурии Шӯравии Сотсиалистии Тоҷикистон]]
[[tr:Tacikistan Sovyet Sosyalist Cumhuriyeti]]
[[uk:Таджицька РСР]]
[[zh:塔吉克苏维埃社会主义共和国]]

Viimane redaktsioon: 25. august 2024, kell 13:19

Tadžiki Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

tadžiki Республикаи Советии Социалистии Тоҷикистон
(Respublikai Sovetii Sotsialistii Todžikiston)
vene Таджикская Советская Социалистическая Республика
(Tadžikskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika)


Pindala: 143 100 km²
Elanikke: 5 112 000 (1989)
Rahvastikutihedus: 35,7 in/km²
Pealinn: Dušanbe
Tadžiki NSV asukoht Nõukogude Liidus

Tadžiki NSV oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus. Tadžiki NSV asus Kesk-Aasias, piirnedes NSV Liidu välispiiril Afganistaniga lõunas ja Hiinaga idas, sellele lisaks piirnes TNSV põhjas Usbeki NSV-ga ning Kirgiisi NSV-ga. Moodustati 5. detsembril 1929 seni Usbeki NSV-sse kuulunud Tadžiki ANSV eraldamisel omaette liiduvabariigiks. Tadžiki NSV-sse kuulus Mägi-Badahšani autonoomne oblast.

Sündivus oli Tadžiki NSV-s kõrgeim kogu Nõukogude Liidus ning tadžikkide arvu kasv kiire. Kui 1940. aastal oli Tadžiki NSV-s 1,4 miljonit elanikku, siis 1989. aastaks oli elanikke juba üle 5 miljoni.[1][2][3]

Nõukogude ajal tõusis märgatavalt tadžikkide kirjaoskus. Kui 1917. aastal oli kirjaoskajaid umbes 0,5%,[2] siis 1970. aastateks oli Tadžiki NSV-s kirjaoskamatus enam-vähem kadunud. Pamiiris oli iga 1000 elaniku kohta keskmiselt 500 kesk- ja kõrgharidusega inimest. Tadžiki NSV kõrgkoolides sai õppida 70 erialal. Nõukogude Liidu suurim maa-aluste tormide[küsitav] uurimise keskus Maavärinakindla Ehituse ja Seismoloogia Instituut asus Tadžiki NSV-s.[1][3]

Tadžikid väitsid, et sellised silmapaistvad inimesed nagu Avicenna, Rudaki, Firdausi, Umar Hajjam olid tadžiki taustaga.[1]

Tadžikistan on mägine, asetsedes Pamiiri mäestikualas. Nõukogude Liidu kõrgeimad mäetipud Kommunismi mäetipp (7495 m, aastani 1962 Stalini mäetipp) ja Lenini mäetipp (7134 m) asusid Tadžiki NSV-s. Mäed vahelduvad orgudega, mida kasutati vahtra, papli, puuvilja ja viinamarja kasvatamisel.[2]

Tähtsamad Tadžikistani jõed on Vahš, lõunas Amudarja ja põhjas Sõrdarja, mis moodustavad sügavad orud, kus kasvatati riisi. Mitmed jõed olid läbi lõigatud niisutuskanalitega.[2]

Tadžiki NSV majanduse peamine haru oli põllumajandus. Põlluharimine käis märkimisväärselt kõrgel: riisi kasvatati 1000 meetri kõrgusel merepinnast, viinamarja 1800 meetri, aprikoose 2100 ja hernest 2500 meetri kõrgusel. Madalamatel aladel viljeleti troopilisi taimi nagu õlipuu, datlipalm, suhkrupilliroog. Tadžiki NSV oli ka esimesel kohal haruldaste metallide kui ka kulla varude poolest Nõukogude Liidus. Palju oli liiduvabariigis ka kivisoola varusid.[2]

1929. aastal ühendati Tadžikistan ülejäänud Nõukogude Liiduga raudteed mööda. Alustati mägijõgedele elektrijaamade ehitamist, puuvilla külvipinna laiendamist. Üheks selliseks suurprojektiks oli Vahši jõel valminud Nureki hüdroelektrijaama tamm, mille kõrgus on üle 300 meetri. Jaama ametlik võimsus on 2 700 000 kilovatti ja see võimaldas voolu kogu Lõuna-Tadžikistani territoriaalsele tootmiskompleksile.[1]

Tööstuse arendamises keskenduti puuvilla puhastamise, siidikerimise, tekstiili-, naha- ja toiduainete vabrikute ehitamisele. Suure panuse majanduse arendamisse andsid ka mäe-, söe-, nafta-, masina- ja metallitööstus. Tadžikistan oli NSV Liidus peenekiulise puuvilla peamine kasvataja.[1][2]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Mirzo Tursunzade (27.09.1977). "Meie edu saladus". Ühistöö: Rapla maakonna ajaleht.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Tadzhiki Nõukogude Sotsialistlik Wabariik". Postimees. 05.07.1940.
  3. 3,0 3,1 "Mägilanna Džahongul". Ühistöö: Rapla maakonna ajaleht. 27.09.1977.