Nikolai (Leisman): erinevus redaktsioonide vahel
Mag~etwiki (arutelu | kaastöö) |
|||
32. rida: | 32. rida: | ||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
Nikolai Leisman oli [[1887]]. aastast abielus ülempreester [[Aleksander Poletajev]]i tütre Lidiaga. Tema vend [[Juhan Leisman]] oli õigeusu köster-kooliõpetaja ning teine vend [[Aleksei Leisman]] õiegusu preester. [[2012]]. aastal uusmärtriks kuulutatud [[Nikolai Leisman]] oli tema vennapoeg. |
Nikolai Leisman oli [[1887]]. aastast abielus ülempreester [[Aleksander Poletajev]]i tütre Lidiaga. Tema vend [[Juhan Leisman]] oli õigeusu köster-kooliõpetaja ning teine vend [[Aleksei Leisman]] õiegusu preester. [[2012]]. aastal uusmärtriks kuulutatud [[Nikolai Leisman (1902–1943)|Nikolai Leisman]] oli tema vennapoeg. |
||
== Teoseid == |
== Teoseid == |
Redaktsioon: 3. jaanuar 2013, kell 15:49
See artikkel räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelisest märtrisurma surnud (ja aastal 2012 pühakuks kanoniseeritud) preestri kohta vaata lehekülge Nikolai Leisman (1902–1943) |
Nikolai (kodanikunimega Nikolai Leisman; 5. oktoober (23. september vkj) 1862 Neanurme – 27. aprill 1947 Penuja) oli eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem, Petseri vaimuliku seminari juhataja ja Petseri ülempiiskop.
Päritolu ja haridus
Nikolai Leisman sündis Neanurme külas Lustivere õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani ja tema naise Anna (sündinud Pere) pojana ning ristiti preester Aleksei Troitski poolt 7. oktoobril (vkj) Põltsamaa Pühavaimu kirikus Kuningamäel. Alghariduse omandas Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas aastatel 1873-1883 Riia Vaimulikus koolis ja Seminaris lõpetades esimese järguga ja Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1887 usuteaduste magistri kraadiga [1]. 13. septembril 1887 pühitseti ta Tallinna Issanda Muutmise kirikus diakoniks ning 14. septembril preestriks.
Teenistuskäik
- 1887–1888 preester Paadrema Püha Kolmainu koguduses;
- 1888–1896 preester Haapsalu Maria-Magdaleena koguduses, olles samaaegselt ka koolides usuõpetajaks ja ringkonna praostiks.
- 1896–1914 preester Riia Peeter-Pauli katedraalis, alates 1901 ülempreester, oli ka linna praost.
- 1896–1916 jumalateenistuste raamatute komitee esimees
- 1899–1915 Riia vaimuliku konsistooriumi liige ja eestikeelsete vaimulike trükiste tsensor-läbivaataja
- 1914–1917 Riia Nikolai gümnaasiumi usuõpetaja
- 1917–1921 preester Genitšeskis Ukrainas
- 1921–1933 Kilingi Püha Nikolai koguse ülempreester
- 1922–1933 Mõisaküla Pühavaimu koguduse preestri asetäitja, vaheaegadega 1926. ja 1930. aastatel.
- 1922–1926 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku vaimuliku kohtu esimees
- Oli aastatel 1924–1926, 1933–1940, 1943–1944 Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku sinodi liige.
- 1927–1932 Pärnumaa praost
- 1933–1940 Petseri kloostri ülem
- 1.aprillil 1933. aastal nimetas Sinod ta piiskopiks. 2. aprillil pühitsesid Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander ja Karjala ja kogu Soome peapiiskop Herman ta Tallinna Aleksander Nevski katedraalis Petseri piiskopiks ning Petserimaa kloostriülemaks.
- 11. juulil 1933 nimetati ta Petseri Vaimuliku Seminari rektoriks
- 29. august 1940 läks ta erru
- 1943–1944 Tallinna metropoliidi abi
Lisaks oli üks Riia Eesti Seltsi Imanta asutajaid ja liige 1881–1883, Peterburi "Sõprade Salgakese" (hilisem EÜS Põhjala) üks asutajaid ja liige 1883–1887. Oli Haapsalu linnavolinik aastatel 1894–1896. Lisaks on ta avaldanud vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades Virulane, Sakala, Usk ja Elu, Uus Elu, jt.[2]
Surm ja matus
Nikolai Leisman suri 27. aprillil 1947. aastal Penujas ning maeti Penuja kiriku lõunapoolse haarde seina äärde. 1979. aastal rüüstati tema haud ning tema põrm maeti ümber Penuja kalmistule.
Isiklikku
Nikolai Leisman oli 1887. aastast abielus ülempreester Aleksander Poletajevi tütre Lidiaga. Tema vend Juhan Leisman oli õigeusu köster-kooliõpetaja ning teine vend Aleksei Leisman õiegusu preester. 2012. aastal uusmärtriks kuulutatud Nikolai Leisman oli tema vennapoeg.
Teoseid
- История православия въ Прибалтийскомъ краѣ. (1893)
- Imelik raamat. (1905)
- Jeesuse imelik isik. (1906)
- Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal. (1907)
- Судьба православия в Лифляндии c 40-х до 80-х годов XIX столетия. (1908)
- Kristlik trööst. (jutluste kogu, 1911)
- Vaimulikud kõned. (1911)
Viited
- ↑ Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846 - 1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998
- ↑ Eesti avalikud tegelased. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, lk 151–152
Välislingid
- Piiskop Nikolai Leismani elulugu
- Eesti rahvusbibliograafia. Leisman, Nikolai