Mine sisu juurde

Gabriella di Vergy: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
1. rida: 1. rida:
'''''Gabriella di Vergy''''' on Gaetano Donizetti ooper (''tragedia lirica'') kahes vaatuses Andrea Leone Tottola libretole Michele Carafa poolt 1816. aastal kasutatud Pierre Du Belloy värsstragöödia ''Gabrielle de Vergy'' (1770) ainetel libreto järgi. Esmaettekanne toimus 29. novembril 1869 Napoli ''Teatro San Carlo''s.
'''"Gabriella di Vergy"''' on [[Gaetano Donizetti]] ooper (''tragedia lirica'') kahes vaatuses [[Andrea Leone Tottola]] libretole.


==Ajalugu==
Tottola libretot, mis oli kirjutatud Pierre Du Belloy värsstragöödia "Gabrielle de Vergy" (1770) ainetel, kasutas oma samateemalises ooperis esmalt [[Michele Carafa]] 1816. aastal.


Donizetti ooper oli algselt komponeeritud 1826. aastal tollal suhteliselt tundmatu heliloojana enda treenimiseks. Teost polnud kavas lavastada. Kasutas loodud lugusid oma teistes ooperites "Otto mesi in due ore" (1827), "L’esule di Roma" (1828), "Il paria" (1829), "Anna Bolena" (1830) ja "Adelia" (1841). 1838. aastal töötas algvariandi põhjalikult ümber kolmevaatuseliseks ja komponeeris juurde uusi numbreid. Seegi variant jäi Donizetti eluajal teatris ette kandmata, ehkki Napoli teatriga oli vastav leping sõlmitud. Kui kõik oli valmis ooperi lavaletoomiseks, sekkus tsensuur ja nõudis ooperi verise lõpu ära muutmist. Donizetti ei soostunud. Käsil olid juba uued tööd.  
'''Rollide esmaesitajad'''


Teose esmaettekanne toimus 24 aastat pärast Donizetti surma 1869. aastal ikka Napolis, pärast seda, kui Donizetti õpilased Gabriele Puzone ja Paolo Serrao olid ooperi partituuri revideerinud ning lisanud ka katkendeid kahest Donizetti kantaadist "Il fausto ritorno"  ja "Christopher Colombo". Seejärel oli kuni 1978. aastani unustuses, mil Belfasti Whitla Hallis esitati kontsertettekandena 1838. aasta variandi, mille Opera Rara helisalvestas. 1985 esitas ooperi algvariandi Dorset Opera trupp.
-         Marcellina Lotti della Santa (Gabriella)


Samal teemal on komponeerinud ooperid [[Johann Simon Mayr]] (1809), [[Francesco Morlacchi]] (1811), [[Michele Carafa]] (1816), [[Carlo Coccia]] (1817) ja [[Saverio Mercadante]] (1828).
-         Giuseppe Villani (Fayel)


===Esmaettekanne===
-         Gottardo Aldighieri (Raoul)
Esmaettekanne toimus 29. novembril 1869 [[Napoli]] [[Teatro San Carlo]]s. Dirigeeris Nicola de Giosa.


Rollide esmaesitajad:
-         Marco Arati (Filippo II)
*Marcellina Lotti della Santa (Gabriella)
*Giuseppe Villani (Fayel)
*Gottardo Aldighieri (Raoul)
*Marco Arati (Filippo II)
*Carolina Cretoné (Almeide)
*Memmi (Armando)


==Tegelased==
-         Carolina Cretoné (Almeide)
*Gabriella (sopran)
*Fayel (tenor 1826, bariton 1838), Vergy krahv
*Raoul de Coucy (kontraalt 1828, tenor 1838)
*Filippo II (bass), Prantsusmaa kuningas
*Almeide (sopran), Fayeli õde
*Armando (bass), aadlik, Fayeli sõber


==Süžee==
-         Memmi (Armando)
Tegevus toimub keskajal Prantsusmaal Burgundias. Gabriella usub, et tema armastatu Raoul on surnud, ning läheb seetõttu mehele Vergy krahvile Fayelile. Fayel läheb koos kuningas Filippo IIga lahingusse, mille nad võidavad. Raskes olukorras on kuninga elu päästnud üks rüütel, kelleks osutub elus olev Raoul. Kuningas soovib abielluda Fayeli õe Almeidega. Raoul kohtub Gabriellaga ja tunnistab, et armastab naist endiselt. Fayel leiab abikaasa kompro­mi­teerivas olukorras kohtumas Raouliga. Fayel kutsub Raouli duellile ja tapab ta. Raouli veel soe süda lõigatakse rinnast välja ning ulatatakse urnis Gabriellale. Naine läheb hulluks ja sureb.


==Muusikalood==
     Dirigeeris Nicola de Giosa
*Fayeli kavatiin „Ah! Sì, corra andiamo”
*Koor „Ah! d'eroe ben degna prole”
*Raouli kavatiin „Ma che dissi”
*Koor „Voi, che al fianco d'eroe così grande”
*Raouli aaria „Sì ferisci il sangue mio”
*Raouli ja Fayeli duett „Tremar, giammai non so”
*Gabriella kavatiin „Tronca pure i dì funesti”
*Filippo kavatiin „Questi ardenti ingenui voti”
*Gabriella ja Raouli duett „Tal rimorso m’abbandona”
*Ansambel „La man di tua sorella”
*Raouli aaria „Liquor sì fervido”
*Koor „O bella Almeide”
*Ansambel „Cedi e vanne: è scritto in cielo - Vendetta! la chiede”
*Fayeli ja Raouli duett „Di questo acciaro al lampo”
*Finaali ansambel kooriga „Perché non chiusi il dì - Scellerato, quel sangue fumante”


==Kirjandus==
'''Ajalugu'''
*Charles Osborne. "The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini", Portland, London, 1994

*Tiit Made. "Ooperimaailm" I köide, Tallinn,  2012

*Opera Rara. Donizetti "Gabriella di Vergy" CD, London, 1974
Komponeeritud 1826. aastal tollal suhteliselt tundmatu heliloojana enda treenimiseks. Teost polnud kavas lavastada. Kasutas loodud lugusid oma teistes ooperites ''Otto mesi in due ore'' (1827), ''L’esule di Roma'' (1828), ''Il paria'' (1829), ''Anna Bolena'' (1830) ja ''Adelia'' (1841). 1838. aastal töötas algvariandi põhjalikult ümber kolmevaatuseliseks ja komponeeris juurde uusi numbreid. Seegi variant jäi Donizetti eluajal teatris ette kandmata, ehkki Napoli teatriga oli vastav leping sõlmitud. Kui kõik oli valmis ooperi lavaletoomiseks, sekkus tsensuur ja nõudis ooperi verise lõpu ära muutmist. Donizetti ei soostunud. Käsil olid juba uued tööd.  

Teose esmaettekanne toimus 24 aastat pärast Donizetti surma 1869. aastal ikka Napolis, pärast seda,  kui Donizetti õpilased Gabriele Puzone ja Paolo Serrao olid ooperi partituuri revideerinud ning lisanud ka katkendeid kahest Donizetti kantaadist ''Il fausto ritorno''  ja ''Christopher Colombo''. Seejärel oli kuni 1978. aastani unustuses, mil Belfasti ''Whitla Hall''is esitati kontsertettekandena 1838. aasta variandi, mille ''Opera Rara'' helisalvestas. 1985 esitas ooperi algvariandi ''Dorset Opera'' trupp.


Samal teemal on komponeerinud ooperid Johann Simon Mayr (1809), Francesco Morlacchi (1811), Michele Carafa (1816), Carlo Coccia (1817) ja Saverio Mercadante (1828).

'''Tegelased'''

-         Gabriella (sopran)

-         Fayel (tenor 1826, bariton 1838), Vergy krahv

-         Raoul de Coucy (kontraalt 1828, tenor 1838)

-         Filippo II (bass), Prantsusmaa kuningas

-         Almeide (sopran), Fayeli õde

-         Armando (bass), aadlik, Fayeli sõber

'''Süžee'''

Tegevus toimub keskajal Prantsusmaal Burgundias. Gabriella usub, et tema armastatu Raoul on surnud, ning läheb seetõttu mehele Vergy krahvile Fayelile. Fayel läheb koos kuningas Filippo IIga lahingusse, mille nad võidavad. Raskes olukorras on kuninga elu päästnud üks rüütel, kelleks osutub elus olev Raoul. Kuningas soovib abielluda Fayeli õe Almeidega. Raoul kohtub Gabriellaga ja tunnistab, et armastab naist endiselt. Fayel leiab abikaasa kompro­mi­teerivas olukorras kohtumas Raouliga. Ta kutsub Fayeli duellile ja tapab ta. Raouli veel soe süda lõigatakse rinnast välja ning ulatatakse urnis Gabriellale. Naine läheb hulluks ja sureb.

'''Muusikalood'''

-         Fayeli kavatiin „Ah! Sì, corra andiamo”

-         Koor „Ah! d'eroe ben degna prole”

-         Raouli kavatiin „Ma che dissi”

-         Koor „Voi, che al fianco d'eroe così grande”

-         Raouli aaria „Sì ferisci il sangue mio”

-         Raouli ja Fayeli duett „Tremar, giammai non so”

-         Gabriella kavatiin „Tronca pure i dì funesti”

-         Filippo kavatiin „Questi ardenti ingenui voti”

-         Gabriella ja Raouli duett „Tal rimorso m’abbandona”

-         Ansambel „La man di tua sorella”

-         Raouli aaria „Liquor sì fervido”

-         Koor „O bella Almeide”

-         Ansambel „Cedi e vanne: è scritto in cielo - Vendetta! la chiede”

-         Fayeli ja Raouli duett „Di questo acciaro al lampo”

-         Finaali ansambel kooriga „Perché non chiusi il dì - Scellerato, quel sangue fumante”


'''Allikad'''

-         Charles Osborne. ''The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini'', Portland, London, 1994

-         Tiit Made. ''Ooperimaailm'' I köide, Tallinn,  2012

-         Opera Rara. Donizetti ''Gabriella di Vergy'' CD, London, 1974


[[Kategooria:Gaetano Donizetti ooperid]]
[[Kategooria:Gaetano Donizetti ooperid]]

Viimane redaktsioon: 8. juuli 2024, kell 14:24

"Gabriella di Vergy" on Gaetano Donizetti ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Andrea Leone Tottola libretole.

Tottola libretot, mis oli kirjutatud Pierre Du Belloy värsstragöödia "Gabrielle de Vergy" (1770) ainetel, kasutas oma samateemalises ooperis esmalt Michele Carafa 1816. aastal.

Donizetti ooper oli algselt komponeeritud 1826. aastal tollal suhteliselt tundmatu heliloojana enda treenimiseks. Teost polnud kavas lavastada. Kasutas loodud lugusid oma teistes ooperites "Otto mesi in due ore" (1827), "L’esule di Roma" (1828), "Il paria" (1829), "Anna Bolena" (1830) ja "Adelia" (1841). 1838. aastal töötas algvariandi põhjalikult ümber kolmevaatuseliseks ja komponeeris juurde uusi numbreid. Seegi variant jäi Donizetti eluajal teatris ette kandmata, ehkki Napoli teatriga oli vastav leping sõlmitud. Kui kõik oli valmis ooperi lavaletoomiseks, sekkus tsensuur ja nõudis ooperi verise lõpu ära muutmist. Donizetti ei soostunud. Käsil olid juba uued tööd.  

Teose esmaettekanne toimus 24 aastat pärast Donizetti surma 1869. aastal ikka Napolis, pärast seda, kui Donizetti õpilased Gabriele Puzone ja Paolo Serrao olid ooperi partituuri revideerinud ning lisanud ka katkendeid kahest Donizetti kantaadist "Il fausto ritorno"  ja "Christopher Colombo". Seejärel oli kuni 1978. aastani unustuses, mil Belfasti Whitla Hallis esitati kontsertettekandena 1838. aasta variandi, mille Opera Rara helisalvestas. 1985 esitas ooperi algvariandi Dorset Opera trupp.

Samal teemal on komponeerinud ooperid Johann Simon Mayr (1809), Francesco Morlacchi (1811), Michele Carafa (1816), Carlo Coccia (1817) ja Saverio Mercadante (1828).

Esmaettekanne

[muuda | muuda lähteteksti]

Esmaettekanne toimus 29. novembril 1869 Napoli Teatro San Carlos. Dirigeeris Nicola de Giosa.

Rollide esmaesitajad:

  • Marcellina Lotti della Santa (Gabriella)
  • Giuseppe Villani (Fayel)
  • Gottardo Aldighieri (Raoul)
  • Marco Arati (Filippo II)
  • Carolina Cretoné (Almeide)
  • Memmi (Armando)
  • Gabriella (sopran)
  • Fayel (tenor 1826, bariton 1838), Vergy krahv
  • Raoul de Coucy (kontraalt 1828, tenor 1838)
  • Filippo II (bass), Prantsusmaa kuningas
  • Almeide (sopran), Fayeli õde
  • Armando (bass), aadlik, Fayeli sõber

Tegevus toimub keskajal Prantsusmaal Burgundias. Gabriella usub, et tema armastatu Raoul on surnud, ning läheb seetõttu mehele Vergy krahvile Fayelile. Fayel läheb koos kuningas Filippo IIga lahingusse, mille nad võidavad. Raskes olukorras on kuninga elu päästnud üks rüütel, kelleks osutub elus olev Raoul. Kuningas soovib abielluda Fayeli õe Almeidega. Raoul kohtub Gabriellaga ja tunnistab, et armastab naist endiselt. Fayel leiab abikaasa kompro­mi­teerivas olukorras kohtumas Raouliga. Fayel kutsub Raouli duellile ja tapab ta. Raouli veel soe süda lõigatakse rinnast välja ning ulatatakse urnis Gabriellale. Naine läheb hulluks ja sureb.

Muusikalood

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Fayeli kavatiin „Ah! Sì, corra andiamo”
  • Koor „Ah! d'eroe ben degna prole”
  • Raouli kavatiin „Ma che dissi”
  • Koor „Voi, che al fianco d'eroe così grande”
  • Raouli aaria „Sì ferisci il sangue mio”
  • Raouli ja Fayeli duett „Tremar, giammai non so”
  • Gabriella kavatiin „Tronca pure i dì funesti”
  • Filippo kavatiin „Questi ardenti ingenui voti”
  • Gabriella ja Raouli duett „Tal rimorso m’abbandona”
  • Ansambel „La man di tua sorella”
  • Raouli aaria „Liquor sì fervido”
  • Koor „O bella Almeide”
  • Ansambel „Cedi e vanne: è scritto in cielo - Vendetta! la chiede”
  • Fayeli ja Raouli duett „Di questo acciaro al lampo”
  • Finaali ansambel kooriga „Perché non chiusi il dì - Scellerato, quel sangue fumante”
  • Charles Osborne. "The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti and Bellini", Portland, London, 1994
  • Tiit Made. "Ooperimaailm" I köide, Tallinn,  2012
  • Opera Rara. Donizetti "Gabriella di Vergy" CD, London, 1974