Mine sisu juurde

Parlamentarism

Allikas: Vikipeedia

Parlamentarism on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise reziimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.

Parlamentaarses riigis on riigipea maa tseremoniaalne liider, kes sümboliseerib selle ühtsust ja suveräänsust. Ta on auhierarhias kõrgeimal kohal ja tal tuleb täita esindusülesandeid. Talle ei kuulu reaalset poliitilist võimu. Riigipea ametinimetus võib olla: kuningas, kuninganna, keiser, keisrinna või president. Valitsusjuht on riigi poliitiline liider, kelle nimetus võib olla: peaminister, kantsler, riigisekretär.

Klassikalise parlamentarismi mudeli järgi on täidesaatva võimu autonoomia seadusandliku võimu suhtes nõrk. Tänapäevastes parlamentaarsetes riikides on täidesaatva võimu autonoomia parlamendi suhtes mõõdukas [1].

Vaata ka


Välislingid

Viited

  1. Mark N. Hogopian- Režiimid, liikumised, ideoloogiad. Tallinn. Kirjastus Olion, 1993 lk. 52