Mine sisu juurde

Nikolai (Leisman)

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 1. jaanuar 2013, kell 15:33 kasutajalt Mag~etwiki (arutelu | kaastöö)
 See artikkel räägib Petseri kloostri ülemast, vaimuliku seminari juhatajast ja piiskopist; samanimelisest märtrisurma surnud (ja aastal 2012 pühakuks kanoniseeritud) preestri kohta vaata lehekülge Nikolai Leisman (1902–1943)

Ülempiiskop Nikolai Leisman Petseris 1938

Nikolai (kodanikunimega Nikolai Leisman; 5. oktoober (23. september vkj) 1862 Lustivere27. aprill 1947 Penuja) oli eesti õigeusu vaimulik, Petseri kloostri ülem, Petseri vaimuliku seminari juhataja ja Petseri ülempiiskop.

Päritolu ja haridus

Nikolai Leisman sündis Lustivere õigeusu abikooli õpetaja Andrei Leismani pojana ning ristiti preester Aleksei Troitski poolt 7. oktoobril (vkj) Põltsamaa Pühavaimu kirikus Kuningamäel. Alghariduse omandas Lustivere õigeusu abikoolis ja õigeusu kihelkonnakoolis. Vaimuliku hariduse omandas aastatel 1873-1883 Riia Vaimulikus koolis ja Seminaris lõpetades esimese järguga ja Peterburi Vaimulikus Akadeemias, mille lõpetas 1887 usuteaduste kandidaadina [1]. 13. septembril 1887 pühitseti ta Tallinna Issanda Muutmise kirikus diakoniks ning 14. septembril preestriks.

Teenistuskäik


Lisaks oli üks Riia Eesti Seltsi Imanta asutajaid ja liige 1881-1883, Peterburi Eesti Üliõpilaste Seltsi üks asutajaid ja liige 1883-1887. Oli Haapsalu linnavolinik aastatel 1894-1896. Lisaks on ta avaldanud vaimuliku sisuga teoseid ning artikleid ajakirjades Virulane, Sakala, Usk ja Elu, Uus Elu jt.[2]

Surm ja matus

Nikolai Leisman suri 27. aprillil 1947. aastal Penujas ning maeti Penuja kiriku lõunapoolse haarde seina äärde. 1979. aastal rüüstati tema haud ning ta maeti ümber Penuja kalmistule.

Teoseid

  • Imelik raamat. (1905)
  • Jeesuse imelik isik. (1906)
  • Õigeusu ajalugu Baltimaal uuemal ajal. (1907)
  • Судьба православия в Лифляндии. (1908)
  • Kristlik trööst. (jutluste kogu, 1911)
  • Vaimulikud kõned. (1911)

Viited

  1. Raudsepp, Anu. Riia Vaimulik Seminar 1846 - 1918. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 1998
  2. Eesti avalikud tegelased. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu, lk 151-152

Välislingid