Mine sisu juurde

Väljasuremine

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.
 See artikkel räägib bioloogia mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Keele väljasuremine; etnoloogia mõiste kohta vaata artiklit Etnose väljasuremine

Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.

Fossiilsed leiud tõestavad, et väljasuremine on geoloogilises ajas tavaline nähtus. Arvatakse, et kõigist kunagi Maal eksisteerinud liikidest on praeguseks 99% väljasurnud. Enamasti satuvad paljude taksonite väljasuremised suhteliselt lühikese ajavahemiku sisse, mida nimetatakse väljasuremissündmuseks. Suurim teadaolev väljasuremissündmus toimus Permi ajastu lõpul 251 miljonit aastat tagasi, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess, kuid tänapäeval on peamiselt inimtegevuse tulemusel tekkinud bioloogilise mitmekesisuse vähenemine võtnud mõõtmed, mida võib samuti väljasuremissündmuseks nimetada.

Väljasuremise põhjuseks on keskkonna vastavale taksonile talumatuks muutumine. See võib toimuda biootiliselt, näiteks liikidevahelise konkurentsi tõttu (vihmametsade hävitamine inimese poolt), aga ka abiootiliselt. Näiteks Permi lõpu väljasuremist seostatakse intensiivse vulkanismiga Siberis, mis muutis kogu Maa kliimat. Kriidi lõpu väljasuremist on seostatud meteoriidiplahvatuse järelmõjudega (põhjused pole antud juhul siiski selged).

Eestis hävinud liigid

Nimestik haarab liike, mille esinemise kohta Eestis ajaloolisel ajal on kindlaid andmeid, kuid mis tänapäevaks on täielikult Eestis välja surnud.[1]

Seened

Samblikud

Sammaltaimed

Soontaimed

Putukad

Teised selgrootud

Kalad

Linnud

Imetajad

Vaata ka

Viited

  1. Andmed on pärit Eesti Punasest Raamatust (vt ka [1]), ent lisatud on mitmed täpsustused.