Mine sisu juurde

Suuremõisa (Hiiumaa)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib Suuremõisa külast Hiiu maakonnas Pühalepa vallas. Muude samanimeliste kohta vaata Suuremõisa.

Suuremõisa

Pindala: 8,1 km²
Elanikke: 208 (31.12.2021)[1] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 7846[2] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 52′ N, 22° 57′ E
Suuremõisa (Hiiumaa) (Eesti)
Suuremõisa (Hiiumaa)
Kaart

Suuremõisa on küla Hiiumaa valla idaosas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Naaberkülad on põhjas Vilivalla ja Hellamaa, loodes Undama, läänes Viilupi, edelas Kalgi, lõunas Valipe, kagus Pühalepa ja idas Kerema küla.

Suuremõisa mõis koos abihoonetega. Küla on saanud nime mõisa järgi.

Kohanimi tuletub Hiiu-Suuremõisa mõisa nime saksakeelsest otsetõlkest.[3] Kohanimi on saksa keeles Großenhof, 1633 on mainitud kui Grossenhof, 1732 Sure m. ja 1798 Grosenhof.

Suuremõisa piirneb läänes Suuremõisa jõega. Suuremõisa park on looduskaitse all. Pargis asub Suuremõisa allik.

Elanike arv

[muuda | muuda lähteteksti]

Suuremõisa on elanike arvu poolest Pühalepa osavalla suurim küla. Seal elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 187 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[4]

Elanike arv Aasta
143 1959
102 1970
157 1979
290 1989
321 2000
187 2011
211 2020
208 2021
Suuremõisa mõisa tammeallee.

Suuremõisa tänapäevane asustus asub põhiosas mõisast idas ja lõunas.

Suuremõisa ajaloolised talud 1939 [5]

Talu number Talu nimi Suguvõsa
1 A66 Avasaar
2 Alltoa Kingsepp, Nurk
3 Hermisto Tross
4 Kirsiaia Aman, Nõmmeots
5 Kivila Ingre
6 Kruusamäe Hari
7 Kõivasalu Enson
8 Lepa Allik, Kottri
9 Liivi Liier
10 Mäelao Daum, Liik
11 Nauri Kreek
12 Põllu Jääger, Maar
13 Suuremõisa Kangur
14 Teotoa Leigri
15 Tooma Paat
16 Uuerehe Maivel, Vannas
17 Vahtra Kerves
18 Ülejõe Kuuse, Rõhu

Ala kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. Carl Friedrich Wilhelm Russwurmi järgi olnud kunagi seal leidunud allika järgi Suur-Hallikaküla. 1519 on mainitud Pühalepa mõisa, 1633 juba Grossenhof.

Tänapäeva küla ala kuulus eelmiste sajandite jooksul enamjaolt mõisale. Mõisa maade tükeldamisel moodustati 20. sajandi alguses Suuremõisa asundus.

Mõisa talli varemed on kasutuses korvpalli väljakuna.

Suuremõisa–Käina–Emmaste tee algab tegelikult Pühalepa ja Valipe piirilt, Suuremõisa–Salinõmme tee Kalgi ja Viilupi piirilt. Suuremõisa teeks nimetatakse endise Suuremõisa–Kärdla maantee algust. Tänapäeval läheb Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee küla piiridest küll läbi, kuid jääb tihedamast asustusest kaugemale. Mõisast idas ja lõunas asub tänavatevõrgustik, mida maanteega ühendavad Uus tänav ja Kiriku tee. Küla põhjaosas algab Haavamäe tee.

Suuremõisa bussipeatus on Käina ja Kärdla suunal liikuvate bussiliinide, sealhulgas Tallinnast saabuvate kiirbussiliinide viimane ühine peatus.

Suuremõisas asuvad abivallamaja, Suuremõisa loss (milles on Hiiumaa Ametikooli ja Suuremõisa Põhikooli ruumid), Pühalepa tervisekeskus, kultuuri- ja noortekeskus, raamatukogu, katlamaja, EMT mobiiltelefonimast. Lossihoovis korraldavad näitetrupid aegajalt lavastusi. Elamutest on külas nii paneelmaju (Uuel tänaval) kui eramuid.

Pühalepa kirik asub Pühalepa külas.

Ettevõtlus

[muuda | muuda lähteteksti]

Külas asub Coop Eesti kauplus.

  1. Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 18.02.2024.
  2. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  3. Marja Kallasmaa: artikkel "Suuremõisa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
  4. Statistikaameti andmebaas
  5. Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a