Mine sisu juurde

AIDS

Allikas: Vikipeedia
Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom
syndroma immunodefectus acquisiti
Punane lint sümboliseerib solidaarsust HIV-positiivsete inimestega.
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 BB.24
RHK-9 042
DiseasesDB 5938
MedlinePlus 000594
eMedicine emerg/253
MeSH D000163
HIVi/AIDSi surmade arv riigiti (2012)
██ 0
██ 1-4
██ 5-12
██ 13-34
██ 35-61
██ 62-134
██ 135-215
██ 216-458
██ 459-1,402
██ 1,403-5828

AIDS (eesti keeles ka aids) ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (OIPS) on inimese immuunsüsteemi kahjustavate sümptomite ja infektsioonide kogum, mida põhjustab HI-viiruse nakkus.

AIDS on lühend ingliskeelsest nimetusest acquired immune deficiency syndrome või acquired immunodeficiency syndrome.

Lühend AIDS võeti terminina kasutusele 1982. aastal.

Kaasuvad haiguslikud seisundid

[muuda | muuda lähteteksti]

Inimese omandatud immuunpuudulikkuse sündroomile on iseloomulikud oportunistlikud infektsioonid ja kasvajad.

Vähiseisundite tekke põhjused pole seni selged, tähtsat rolli nimetatud seisundite tekkes HIV-infektsiooniga inimestel võib mängida immunosupressiooni esile kutsuvate ravimite pikemaajaline tarvitamine.

Oportunistlikud mükoosid

[muuda | muuda lähteteksti]

AIDS-i haigetel esinevad sageli oportunistlikud mükoosid: suu ja neelu soor, söögitoru kandidiaas (põhjustateks Candida sp.), dermatofütoosid (Trichophyton'i liigid, Epidermopythin floccosum), pneumotsüstis-pneumoonia (Pneumocystis jiroveci), kopsukrüptokokoos, peaajukrüptokokoos, nahakrüptokokoos (Cryptococcus neoformans), süsteemne histoplasmoos (Histoplasma capsulatum), mikrosporidioos (Enterocytozoon bieneusi), kopsuaspergilloos (Aspergillus fumigatus) jt.[1]

HI-viiruse eri tüved on primaatidelt inimestele kandunud vähemalt 13 korda. Üle maailma on neist suutnud levida vaid üks – HIV-1 M. Selle laialdasem levik sai alguse 1920. aastatel Belgia Kongos. Pärast maa iseseisvumist 1960. aastal (Kongo Demokraatlik Vabariik) ja kaasnenud kultuurilisi muutusi levis viirus kiiresti ülejäänud Lõuna-Aafrika riikidesse. Esimene nakatumisjuhtum registreeriti alles 1981. aastal ja HI-viirus isoleeriti 1983. aastal.[2]

  1. Raivo Masso, Anu Saag, Marika Masso, "Inimese parasitoloogia. Ainuraksed ja hulkraksed parasiidid", Õppevahend arstiteaduskonna üliõpilastele, Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia instituut, Tartu, lk 100, 2008
  2. "AIDS-i pandeemia taga on täiuslik torm" ERR Teadus, 3. oktoober 2014.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]