(ei näidata 21 kasutaja 33 vahepealset redaktsiooni)
3. rida:
3. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2010}}
[[File:Petroleum cm05.jpg|thumb|Nafta]]
[[Pilt:Petroleum cm05.jpg|pisi|Nafta]]
'''Nafta''' on looduslik [[maakoor]]es leiduv peamiselt [[Vedelik|vedelate]] [[süsivesinik]]e [[segu]].
'''Nafta''' on looduslik [[maakoor]]es leiduv peamiselt [[Vedelik|vedelate]] [[süsivesinik]]e [[segu]].
==Koostis==
==Koostis==
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82–87%), [[vesinik]]ust (12–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ja [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6"> EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid]] (kuni 60%), [[nafteenid]] (kuni 30%) ja [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).
Nafta koosneb põhiliselt [[süsinik]]ust (82–87%), [[vesinik]]ust (12–15%), [[Väävel|väävlist]] (1,5%), [[lämmastik]]ust (0,5%) ja [[hapnik]]ust (0,5%).<ref name="ee6" /> Hoolimata sellest, et [[Keemiline element|elemendiline]] koostis on naftal suhteliselt lihtne, on [[molekul]]aarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad [[Keemiline ühend|ühendid]] jaotatakse kolmeks: [[parafiinid|alkaanid]] (kuni 60%), [[nafteenid|tsükloalkaanid]] (kuni 30%) ja [[aromaatsed ühendid]] (enamasti üle 10%).
Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40–200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.<ref>http://mapyourinfo.com/wiki/et.wikipedia.org/nafta/ 30.aprill 2012 </ref>
Parafiinide ehk [[alkaanid]]e [[keemiline valem]] on C<sub>n</sub>H<sub>2n+2</sub>. Nende keemistemperatuur on 40–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on C<sub>n</sub>H<sub>2n</sub>. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka [[asfalt]]. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga C<sub>n</sub>H<sub>2n-6</sub>. Nende hulka kuulub näiteks [[benseen]]. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.{{lisa viide}}
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta lisanditena [[Väävel|väävlit]], [[hapnik]]ku, [[lämmastik]]ku, lisaks pisut [[metall]]e ning mittetäielikult lagunenud [[Orgaanika|orgaanilist]] ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Mida suurem on nafta [[erikaal]], seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks [[rasked naftad]] sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. [[Rafineerimine|Rafineerimise]] käigus puhastatakse nafta väävlist, sest [[atmosfäär]]i paiskudes põhjustab väävel palju [[keskkonnaprobleem]]e.
Mida suurem on nafta [[erikaal]], seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks [[rasked naftad]] sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. [[Rafineerimine|Rafineerimise]] käigus puhastatakse nafta väävlist, sest [[atmosfäär]]i paiskudes põhjustab väävel palju [[keskkonnaprobleem]]e.
19. rida:
19. rida:
Nafta [[tihedus]] on 0,73–1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5–46,0 MJ/kg.
Nafta [[tihedus]] on 0,73–1,05 Mg/m<sup>3</sup>, [[eripõlemissoojus]] on 43,5–46,0 MJ/kg.
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui [[Vesi|veel]]. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu [[Viskoossus|viskoossem]] kui sügaval [[Maa (planeet)|Maa]] sees olev nafta.
Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
Nafta [[tihedus]]e hindamiseks kasutatakse [[API-skaala]]t. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.
Nafta [[värvus]] ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad [[Keemistemperatuur|keemis-]] ja [[sulamistemperatuur]]id, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel [[masin]]atel, mida kasutatakse külmas [[kliima]]s.
==Teke==
==Teke==
Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[Protistid|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].
Nafta on üks [[fossiilkütus]]test. See on tekkinud loodusliku [[pürolüüs]]i protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[protistid]]est. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski [[nafta- ja gaasimaardla|naftamaardla]]. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[diapiir]]ilaadselt ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava">http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012 </ref>
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge [[rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i mõjul ning tungivad [[maakoor]]es olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.<ref name="eava" />
==Kasutus==
==Kasutus==
Nafta on üks olulisemaid [[maavara]]sid. Teda kasutatakse peamiselt [[kütus]]e ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Nafta tähtsust tänapäeva [[majandus]]ele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamiku muude kaupade hinnad.
Nafta on üks olulisemaid [[maavara]]sid. Teda kasutatakse peamiselt [[kütus]]e ja [[keemiatööstus]]e [[tooraine]]na. Nafta tähtsust tänapäeva [[majandus]]ele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamiku muude kaupade hinnad.
Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ([[butaan]] ja [[propaan]]), [[bensiin]], [[diislikütus]], [[kütteõli]], [[masuut]].
Ammutatud nafta eeltöödeldakse [[Nafta- ja maagaasitööstus|naftatööstusettevõttes]]: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ([[butaan]] ja [[propaan]]), [[bensiin]], [[diislikütus]], [[kütteõli]], [[masuut]].
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].<ref name="eava" />
Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahu[[mõõtühik]] on [[barrel]]. Üks naftabarrel võrdub 42 [[gallon]]i ehk umbes 159 [[Liiter|liitriga]].<ref name="eava" />
Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref>http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/ 30. aprill 2012</ref>
Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks ([[maagaas]]i 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.<ref name="dohVX" />
Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas äärmiselt ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi-Araabia]]l, [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest ca 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi-Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" />
Viimastel aastatel on tarbevaru täienenud (avastatud uusi leiukohti, täpsustatud reservvaru) keskmiselt 3–4 miljardit tonni aastas. Varud paiknevad maailmas väga ebaühtlaselt. 2/3 varudest on [[Lähis-Ida]]s, 8% [[Põhja-Ameerika]]s ja [[Lõuna-Ameerika]]s, 7% [[Euroopa]]s, 7% [[Aafrika]]s, 6% [[Aasia]]s ja 1% [[Okeaania]]s. Riikidest on suurimad varud [[Saudi Araabia|Saudi Araabial]] ja [[Iraak|Iraagil]]. [[Venemaa]] varud moodustavad maailmavarudest umbes 30%. Suuremad naftatootjad on [[Saudi Araabia]] 12%, [[USA]] 10% ja [[Venemaa]] 9%. Suuremad nafta tarbijad aga [[USA]] 25%, [[EL]] 18%, [[Jaapan]] 8%, [[Hiina]] 6%.<ref name="eava" />
==Ajalugu ==
==Ajalugu ==
46. rida:
46. rida:
Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane [[naftapuurtorn]] lasti käiku [[USA]]-s [[Pennsylvania]]s 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto [[Ford (automark)|Ford]] esimene, [[1892]]. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba [[bensiin]]i või [[piiritus]]t. Aastast [[1920]] on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane [[naftapuurtorn]] lasti käiku [[USA]]-s [[Pennsylvania]]s 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto [[Ford (automark)|Ford]] esimene, [[1892]]. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba [[bensiin]]i või [[piiritus]]t. Aastast [[1920]] on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
==Naftaleiukohad==
==Naftaleiukohti==
*[[Cantarelli naftaväli]] [[Mehhiko laht|Mehhiko lahes]]; ([[BP]] [[Deepwater Horizoni naftaplatvorm]]<ref>[http://www.e24.ee/?id=315142BP suutis naftalekke lõpuks täielikult tõkestada], E23.ee, 19.09.2010</ref>)
*[[Libra naftamaardla]] [[Brasiilia]]s, [[Rio de Janeiro]] rannikust 183 kilomeetri kaugusel
*[[Libra naftamaardla]] [[Brasiilia]]s, [[Rio de Janeiro]] rannikust 183 kilomeetri kaugusel
*[[Rosebanki naftamaardla]]
*[[Rosebanki naftamaardla]]
55. rida:
55. rida:
Järjestatult [[2004]]. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:
Järjestatult [[2004]]. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:
*[[Saudi Araabia]] – 10,37
*[[Saudi Araabia]] – 10,37
*[[Venemaa]] – 9,27 (2010. aastal juba 10,26<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venemaa-pustitas-uue-naftapuurimise-rekordi.d?id=34527827Venemaa püstitas uue naftapuurimise rekordi], www.DELFI.ee, 2. november 2010</ref>)
*[[Venemaa]] – 9,27 (2010. aastal juba 10,26)<ref name="Hx1bZ" />
*[[Ameerika Ühendriigid]] – 8,69
*[[Ameerika Ühendriigid]] – 8,69
*[[Iraan]] – 4,09
*[[Iraan]] – 4,09
69. rida:
69. rida:
*[[Iraak]] – 2,03
*[[Iraak]] – 2,03
{| class="wikitable"
===Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga===
|+ Naftavarud 2004. aasta seisuga
<pre>
Riik TõestatudvarudPäevatoodang Aastatoodang Jätkub
!rowspan="2"| Riik !!rowspan="2"| Päevatoodang
miljardit barrelit miljonit barrelit miljardit barrelit aastaks
*[[Fail:Updated BP Texas City Animation on the 15th Anniversary of the Explosion.ogg|pisi|Animatsioon plahvatusest [[BP]] [[Texas|Texase]] naftatöötlustehases (2005. aasta 23. märtsil), kus hukkus 15 ja sai vigastada üle 180 inimese]]{{kas|[[Kiviõli Keemiatööstus]]e [[Kiviõli naftatöötlemistehas]]}}<ref name="PNkQh" />
*{{kas|[[Kiviõli Keemiatööstus]]e [[Kiviõli naftatöötlemistehas]]}}<ref>[http://www.arileht.ee/artikkel/332161?lk_id=1111&sisu=27 Kütuste kallinemine toob Eestisse naftatehase], Eesti Päevaleht, 25. mai 2005</ref>
*[[PCK naftatöötlemistehas]], Saksamaal, [[Schwedt]]is<ref>[http://tv.postimees.ee/270807/esileht/majandus/278883.phpVene-Saksasuunalise naftavoolu vähenemise tingisid lepinguvaidlused], Postimees, 25.08.2007</ref>;
*[[PCK naftatöötlemistehas]] Saksamaal [[Schwedt]]is<ref name="Lzmgv" />;
*Kirishi/[[Kiriši naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Leningradi oblast]]is, [[Kiriš]]i linna serval<ref>[http://www.ttpa.ee/?menuID=413Tulekahju Kiriši naftatehases], Põhja-Eesti Päästekeskus</ref>,<ref>[http://foto.ekspress.ee/viewdoc/1B6E83F1179EE9CFC2257382004B16A6Salapärane20 miljardi mees]; Eesti Ekspress, 31.10.2007</ref>;
*Kirishi/[[Kiriši naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Leningradi oblast]]is [[Kiriš]]i linna serval<ref name="eLvbA" /><ref name="6KH81" />;
*[[Rosneft]]i, [[Slantsõ naftatöötlemistehas]]/rafineerimistehas, Venemaal [[Leningradi oblast]]is;
*[[Rosneft]]i [[Slantsõ naftatöötlemistehas]]/rafineerimistehas Venemaal [[Leningradi oblast]]is;
*[[Jaroslavli naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Jaroslavli oblast]]is;
*[[Jaroslavli naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Jaroslavli oblast]]is;
*[[Rjazani naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Rjazani oblast]]is;
*[[Rjazani naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Rjazani oblast]]is;
*[[Onako]] ([[Orenburgneft]]) [[Orski naftatöötlemistehas]], Venemaal, [[Orenburgi oblast]] [[Orsk]]
*[[Onako]] ([[Orenburgneft]]) [[Orski naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is;
*[[Sibneft]] ([[Nojabrskneftegaz]]) [[Omski naftatöötlemistehas]], Venemaal, [[Omski oblast]]
*[[Sibneft]] ([[Nojabrskneftegaz]]) [[Omski naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Omski oblast]]is;
*[[Groznõi naftatöötlemistehas]], Venemaal [[Tšetšeeni Vabariik]] [[Groznõi]]
*[[Groznõi naftatöötlemistehas]] Venemaal [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeenias]] [[Groznõi]]s;
*[[Mozõrski Naftatöötlemistehas]]/Naftani rafineerimistehas, [[Valgevene]] [[Mozõrsk]]is<ref>[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-vahendab-lukasenka-ja-chavezi-ari.d?id=32108717Eesti vahendab Lukašenka ja Chávezi äri], Delfi, 13. juuli 2010</ref>;
*[[Chevron]]ile kuuluv tehas [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Pembrocke Dock]]is<ref>[http://www.postimees.ee/?id=458426 vWalesis nafta rafineerimistehase plahvatuses hukkus neli inimest], Postimees,3.06.2011</ref>
*[[Chevron]]ile kuuluv tehas [[Suurbritannia]]s [[Wales]]is [[Pembrocke Dock]]is<ref name="sVsxS" />
==Vaata ka==
==Vaata ka==
*[[Naftatööstus]]
*[[Naftatööstus]]
*[[Naftasaadused]]
*[[Naftakeemiasaadused]]
*[[Raske nafta]]
*[[Raske nafta]]
*[[Pürolüüs]]
*[[Pürolüüs]]
*[[Naftageoloogia]]
==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited|allikad=
<ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995</ref>
<ref name="eava">https://web.archive.org/web/20170317152146/http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html 30. aprill 2012</ref>
<ref name="dohVX">https://web.archive.org/web/20140811122357/http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor 30. aprill 2012</ref>
<ref name="TDbTW">[http://www.postimees.ee/315142 BP suutis naftalekke lõpuks täielikult tõkestada], E23.ee, 19.09.2010</ref>
<ref name="Hx1bZ">[https://web.archive.org/web/20101104024617/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/venemaa-pustitas-uue-naftapuurimise-rekordi.d?id=34527827 Venemaa püstitas uue naftapuurimise rekordi], www.DELFI.ee, 2. november 2010</ref>
<ref name="PNkQh">[http://www.epl.ee/artikkel/332161?lk_id=1111&sisu=27 Kütuste kallinemine toob Eestisse naftatehase], Eesti Päevaleht, 25. mai 2005</ref>
<ref name="slmtL">[https://web.archive.org/web/20100714202843/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-vahendab-lukasenka-ja-chavezi-ari.d?id=32108717 Eesti vahendab Lukašenka ja Chávezi äri], Delfi, 13. juuli 2010</ref>
<ref name="sVsxS">[http://www.postimees.ee/?id=458426 vWalesis nafta rafineerimistehase plahvatuses hukkus neli inimest], Postimees, 3.06.2011</ref>
}}
== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commons|Petroleum}}
{{commons|Petroleum}}
{{vikitsitaadid}}
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul]
*[http://www.wtrg.com/daily/crudeoilprice.html Nafta hind viimase aasta jooksul]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul]
*[http://www.livecharts.co.uk/MarketCharts/crude.php Nafta hind viimaste tundide jooksul]
See artikkel on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Lendava Nafta; Eesti laeva kohta vaata Nafta (laev)
Parafiinide ehk alkaanidekeemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40–200 °C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ja keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.[viide?]
Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli.
Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme.
Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.
Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ja sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.
Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20–25 on keskmine ja tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.
Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ja sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.
Nafta on üks fossiilkütustest. See on tekkinud loodusliku pürolüüsi protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ja protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ja foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ja temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.
Teise versiooni järgi tekivad loodusliku gaasi ja nafta koostisse kuuluvad süsivesinikud Maa sisemuses kõrge rõhu ja temperatuuri mõjul ning tungivad maakoores olevate pragude kaudu pinnale. Antud teooria kohaselt nafta tekkeprotsess jätkub.[2]
Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstusetoorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamiku muude kaupade hinnad.
Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut.
Nafta on üks peamisi kasutusel olevaid fossiilkütuseliike. Rahvusvaheline Energiaagentuur on mõni aasta tagasi öelnud, kui tarbimine jääb samale tasemele, jätkub naftavarusid umbes 45 aastaks (maagaasi 60 aastaks). Probleemiks on veel see, et enamus varusid asub regioonides, mis on poliitiliselt ebastabiilsed.[3]
Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.
Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.
Pikemalt artiklis Naftariik
