1956

Sündinud 1956 • Surnud 1956 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1952 | 1953 | 1954 | 1955 | 1956 | 1957 | 1958 | 1959 | 1960 | ► | ►►

1956. aasta (MCMLVI) oli 20. sajandi 56. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

3. jaanuar – avati Moskva–Pekingi raudteeliin.
26. jaanuar – avati VII taliolümpiamängud Itaalias Cortina d'Ampezzos.
26. jaanuar – Nõukogude Liit tagastas Soomele Porkkala mereväebaasi.
26. jaanuar – Ühendkuningriigis keelati heroiin.

Veebruar

14.–25. veebruar – Moskvas toimus NLKP XX kongress. Selle kongressiga öeldi avalikult lahti stalinistlikust terroripoliitikast.
15. veebruar – Urho Kaleva Kekkonen, Agraarpartei esindaja valiti Soome presidendiks.
25. veebruar – Nõukogude Liidu juht Nikita Hruštšov tegi NLKP XX kongressi kinnisel istungil ettekande Jossif Stalini kuritegudest ja nimetas teda türanniks.

Märts

2. märts – Maroko kuulutas välja iseseisvuse Prantsusmaast.
5. märts – Nõukogude Liidus ei tähistatud enam pidulikult Jossif Stalini surma-aastapäeva.
5. märts – Stalini 3. surmaaastapäeval hakkasid rahvarahutused Gruusias, kus ei oldud rahul NLKP XX kongressil nende suure kaasmaalase aadressil toimunud "Venemaa-poolse laimamisega". Gruusia rahvusdiviis keeldus oma rahvuskaaslaste vastu astumast, mistõttu saadeti korda looma internatsionaalsed väeosad.
11. märts – eetrisse jõudis Eesti Televisiooni esimene uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
18. märts – seoses 5. märtsi sündmustega Gruusias otsustas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo laiali saata rahvusdiviisid nii Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis kui ka Eestis, Lätis ja Leedus.
20. märts – Tuneesia iseseisvus Prantsusmaast.
23. märts – Pakistanist sai esimene islamistlik vabariik.

Aprill

19. aprill – Monaco vürst Rainier III abiellus USA näitleja Grace Kellyga.

Mai

24. mai – Luganos peeti esimene Eurovisiooni lauluvõistlus, mille võitis korraldajamaa Šveits lauluga "Refrain".

Juuni

1. juuni – Nikita Hruštšov vabastas Vjatšeslav Molotovi NSV Liidu välisministri kohalt. Molotovi järglaseks sai Dmitri Šepilov.
10. juuni – Stockholmis avati Melbourne'i olümpiamängud. Rootsis peeti ratsutamisvõistlused, sest Austraaliasse oli hobuste sissevedamine keelatud.
12. juuni – Pariisis peeti I Euroopa jalgpalli meistermeeskondade karikaturniiri finaalmäng. Madridi Real võitis Stade Reimsi meeskonda 45 000 pealtvaataja ees peetud mängus tulemusega 4:3.
26.–28. juuni – Poznanis toimunud kommunismivastaste rahvarahutuste mahasurumine lõppes veriselt. Tapeti 44 inimest.
29. juuni – Marilyn Monroe abiellus näitekirjanik Arthur Milleriga.
30. juuni – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse "Isikukultuse ja selle tagajärgede likvideerimise kohta".

Juuli

16. juuli – NSV Liidu Ülemnõukogu liitis Karjala-Soome NSV "viimase Ülemnõukogu palvel" Vene NFSV-ga Karjala ANSV-na.
26. juuli – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser natsionaliseeris Suessi kanali.

August

8. august – Belgias hukkus tules ja plahvatustes 263 kaevurit.
17. august – Saksamaa LV Ülemkohus keelustas Saksamaa Kommunistliku Partei (Kommunistische Partei Deutschlands).
21. august – New Yorgis esilinastus King Vidori "Sõda ja rahu" Lev Tolstoi samanimelise romaani järgi.

September

5. september – Berliinis oli esiettekandel Sergei Prokofjevi klaverikontsert vasakule käele.
15. september – regulaarreise alustas NSV Liidu esimene reaktiivreisilennuk TU-104.

Oktoober

19. oktoober – Moskvas sõlmiti Nõukogude Liidu ja Jaapani ühisdeklaratsioon.
23. oktoober – Budapestis Sándor Petőfi mälestussamba juurde kogunes ligikaudu 200 000 inimest. Võeti maha Jossif Stalini kuju. Politsei avas meeleavaldajate pihta tule. Algas Ungari ülestõus.
24. oktoober – Imre Nagyst sai Ungari peaminister.
26. oktoober – Ungarisse viidi sisse Varssavi pakti väed.
29. oktoober – algas Suessi kriis. Iisrael tungis Siinai poolsaarele. Suurbritannia ja Prantsusmaa esitasid Iisraelile ja Egiptusele ultimaatumi sõjategevus kohe lõpetada. Egiptuse president Gamal Abdel Nasser lükkas selle aga tagasi, andes sedasi ettekäände sõjaliseks sekkumiseks.
29. oktoober – vabalinn Tanger taasintegreeriti Marokoga.
31. oktoober – Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid Egiptuse lennuväljade ja muude objektide pommitamist.
31. oktoober – Ungaris likvideeriti üheparteisüsteem. Kohe legaliseeris end Ungari Sotsialistlik Partei.

November

4. november – Nõukogude armee väed tungisid Budapesti. Kukutati Imre Nagy valitsus ja Ungari uueks kommunistlikuks valitsusjuhiks sai János Kádár.
5. november – Suessi kriis: Suurbritannia ja Prantsusmaa dessantväed alustasid Egiptuse sadamalinna Port Saidi vallutamist.
6. november – Dwight Eisenhower valiti tagasi USA presidendiks.
7. november – Suessi kriis: ÜRO Peaassamblee nõudmisel lõpetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjategevuse Egiptuses.
14. november – lõppes vägivald Ungaris. Kapituleerusid viimased ülestõusnud. Tapetud oli üle 25 000 ungarlase. Hukkus ka 7000 Nõukogude sõdurit. Algasid arreteerimised ja hukkamised. (Hukati ka Imre Nagy). Üle 100 000 ungarlase põgenes välismaale.
16. november – blokeeriti Suessi kanal.
21. november – Suessi kriis: Port Saidi saabusid esimesed ÜRO rahuvalvejõud.
22. november – algasid XVI nüüdisaegsed suveolümpiamängud Melbourne'is, Austraalias
23. november – Suessi kriis põhjustas Suurbritannias bensiini normeerimise.

Detsember

2. detsember – Fidel Castro ja tema pooldajad (sh Che Guevara, Raúl Castro, Camilo Cienfuegos) jõudsid Kuubale.
12. detsember – Jaapan sai ÜRO liikmeks.
Ajakiri France Football valis esimest korda maailma parima jalgpalluri, kelleks osutus inglane Stanley Matthews.

Sündmused Eestis

Jaanuar

Veebruar

Märts

11. märts – Eesti Televisioonis valmis esimene uudistesaade "Aktuaalne kaamera".

Aprill

Mai

Juuni

16. juuni – likvideeriti Tallinna Nõmme rajoon, ühendades selle territooriumi Keskrajooniga^[1].

Juuli

7.–8. juuli – Tartus toimus Balti liiduvabariikide I üliõpilaslaulupidu^[1]
14. juuli – jõusse läks uus riiklike pensionide seadus; see tõi kaasa pensionäride arvu suurenemise ja pensionimäärade tõusu^[1].

August

September

1. september – kaotati õppemaks üldhariduskoolide 8.–11. klassis, keskeriõppeasutustes ja kõrgkoolides^[1].

Oktoober

November

Detsember

Detsembris valmis Tallinna ekskavaatoritehases esimene ekskavaator^[1].
Ilmus Rudolf Sirge romaan "Maa ja rahvas"^[1].

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1956

3. jaanuar – Mel Gibson, austraalia filminäitleja
31. jaanuar – John Lydon (ehk Johnny Rotten), briti laulja (Sex Pistols)
10. veebruar – Ants Juske, eesti kunstiteadlane ja -kriitik
24. veebruar – Judith Butler, USA filosoof ja feminist
26. veebruar – Milan Babić, jugoslaavia poliitik
26. veebruar – Michel Houellebecq, prantsuse kirjanik
18. märts – Ingemar Stenmark, rootsi mäesuusataja
21. märts – Ingrid Kristiansen, norra jooksja
22. märts – Lena Olin, rootsi näitleja
24. märts – Steve Ballmer, Microsofti juhte
27. märts – Thomas Wassberg, rootsi murdmaasuusataja
4. aprill – David E. Kelley, ameerika filmiprodutsent
12. aprill – Andy Garcia, ameerika näitleja
22. aprill – Jukka-Pekka Saraste, soome dirigent
30. aprill – Lars von Trier, taani režissöör
4. mai – Ulrike Meyfarth, Saksamaa LV kõrgushüppaja
7. mai – Jan Peter Balkenende, Hollandi poliitik
17. mai – Sugar Ray Leonard, ameerika poksija
20. mai – Boriss Akunin, venekeelne kirjanik
24. mai – Seam Kelly, iiri jalgrattur
29. mai – LaToya Jackson, ameerika laulja
6. juuni – Björn Borg, rootsi tennisist
10. juuni – Rolandas Paksas, leedu poliitik
8. juuli – Mihkel Ulman, eesti stsenarist, näitekirjanik ja prosaist.
9. juuli – Tom Hanks, ameerika näitleja
11. juuli – Sela Ward, ameerika näitleja
15. juuli – Joe Satriani, ameerika rokk-kitarrist
21. august – Kim Cattrall, kanada näitleja
25. august – Henri Toivonen, soome rallisõitja
14. september – Kóstas Karamanlís, kreeka poliitik
23. september – Paolo Rossi, itaalia jalgpallur
29. september – Sebastian Coe, briti kergejõustiklane ja poliitik
1. oktoober – Andrus Ansip, eesti poliitik
4. oktoober – Hans van Breukelen, hollandi jalgpallur
18. oktoober – Martina Navrátilová, Tšehhi-USA tennisist
12. november – Jannes van der Wal, hollandi kabemaailmameister
19. november – Peter Carter, Suurbritannia diplomaat
19. november – Eileen Collins, USA astronaut
20. november – Bo Derek, ameerika näitleja
21. november – Terri Welles, USA modell
24. november – Cyril Svoboda, tšehhi poliitik
25. november – Kalle Randalu, eesti pianist
7. detsember – Larry Bird, USA korvpallur
15. detsember – Indrek Hirv, eesti luuletaja ja kunstnik
23. detsember – Dave Murray, briti muusik (Iron Maiden)
23. detsember – Michele Alboreto, itaalia autovõidusõitja (vormel 1)

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1956

18. jaanuar – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president – represseeritud, Kalinini oblast, Buraševo psühhiaatriahaigla
23. jaanuar – Alexander Korda (Sándor Laszlo Kellner) ungari päritolu briti filmirežissöör
31. jaanuar – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik ("Karupoeg Puhh")
2. veebruar – Pjotr Kontšalovski, vene maalikunstnik
4. veebruar – Savielly Tartakower, juudi päritolu poola/prantsuse maletaja
17. märts – Irène Joliot-Curie, prantsuse füüsik, Nobeli keemiaauhind 1935
25. märts – Robert Newton, inglise näitleja
23. mai – Gustav Suits, eesti luuletaja
8. juuni – Marie Laurencin, prantsuse kunstnik
7. juuli – Gottfried Benn, saksa arst, kirjanik, esseist ja luuletaja
14. august – Bertolt Brecht, saksa näitekirjanik
29. september – Anastasio Somoza García, Nicaragua president 1937–1956
25. oktoober – Risto Ryti, Soome president 1940–1944
1. november – Pietro Badoglio, Itaalia sõjaväelane ja poliitik
26. november – Tommy Dorsey, USA muusik
14. detsember – Juho Kusti Paasikivi, Soome president 1946–1956

Nobeli auhinnad

füüsika – William Bradford Shockley, John Bardeen ja Walter Houser Brattain
keemia – Cyril Norman Hinshelwood ja Nikolai Semjonov
meditsiin – André Frédéric Cournand, Werner Forssmann ja Dickinson W Richards
kirjandus – Juan Ramón Jiménez
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 285

[Kronoloogia,_2007-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 ^1,5 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 285

[1]