Mine sisu juurde

Harilik kartul

Allikas: Vikipeedia
Harilik kartul
Kartulitaime õied
Kartulitaime õied
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Maavitsalaadsed Solanales
Sugukond Maavitsalised Solanaceae
Perekond Maavits Solanum
Liik Harilik kartul
Binaarne nimetus
Solanum tuberosum
Linnaeus

Harilik kartul (Solanum tuberosum) on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluv üheaastane rohttaim.

Hariliku kartuli söögiks tarvitatavat mugulat nimetatakse samuti kartuliks. Kartul kui kultuurtaim on pärit Lõuna-Ameerika läänerannikult. Suuremad kartulitootjad maailmas on Hiina, India, Venemaa, Ukraina ja Ameerika Ühendriigid, kogutoodang 330 mln tonni (2009).

Maavitsa perekonda kuulub ligikaudu 200 kartuliliiki. Nende hulgas vähemalt 26 kultuurliiki. Kultuurliikidest kõige tuntum on harilik kartul. Mõningaid teisi kartuliliike kasutatakse aretatavate kartulisortide saagikuse, tärklisesisalduse, külmakindluse ning haigustele ja kahjuritele vastupidavuse tõstmiseks.

Harilik kartul on püstiste, kolme- või neljatahuliste, lühikarvaste vartega 30–100 cm kõrgune rohttaim. Mullas arenevad varre muudenditena arvukad mugulad. Lehed on katkestunult paaritusulgjad liitlehed.

Viietised õied moodustavad harunenud keerisõisiku ning nad võivad olla valged, sinised, punakas- või sinakasvioletsed. Viljaks on mari, milles on palju seemneid. Mugul moodustub stooloni ehk maa-aluse võsundi tipust, kuhu kogunevad erinevad varuained.[1] Viljad ja roheliseks muutunud mugulad on mürgised.

Kartulisordid

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis aretatud kartulisordid

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Kartul andmebaasis eElurikkus Muuda Vikiandmetes