Mine sisu juurde

Hiina Vabariigi välispoliitika

Allikas: Vikipeedia

Hiina Vabariigi välispoliitika on tänapäeval raskendatud süveneva rahvusvahelise isolatsiooni tõttu pärast riigi territooriumi enamuse kaotamist kommunistidele ja valitsuse evakueerumist Taiwani saarele 1949. aastal. Kuigi Hiina Vabariik oli Rahvasteliidu ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni asutajaliige ja Julgeolekunõukogu liige, asendati ta 1971. aastal ÜRO organites Mandri-Hiinat valitseva Hiina Rahvavabariigiga, hilisemad katsed ÜRO-ga taasühineda on nurjunud. Nii Hiina Vabariigi kui Hiina Rahvavabariigi ametlikuks eesmärgiks on Hiina taasühendamine, kuid valitseb lahkarvamus, kumb neist on Hiina seaduslik valitseja ja kas ühendatav Hiina peab saama kommunistlikuks või demokraatlikuks. 2024. aastal tunnustas Hiina Vabariiki 12 riiki (2017. aastal oli neid 20), peamiselt Hiina Vabariigi poolt majanduslikult toetatavad väikesed arengumaad (kuid ainsa Euroopa riigina ka Vatikan). Levinud on mitteametlikud suhted välisriikidega - Hiina Vabariigiga omab de facto suhteid 59 riiki ja 4 territooriumit. Rahvusvahelistes organisatsioonides osaleb Hiina Vabariik enamasti poliitiliselt neutraalsete nimede all, sealhulgas WTOs (Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu omaette tolliterritooriumina) ja Rahvusvahelises Olümpiakomitees (Hiina Taipeina), regionaalsetest Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö organisatsioonis (Hiina Taipeina). 122 maailma riiki ei oma Hiina Vabariigiga mingied suhteid. Ainsa ÜRO liikmesriigina ei oma Bhutan diplomaatilisi suhteid ei Hiina Rahvavabariigiga ega Hiina Vabariigiga.

Taiwanil on 109 saatkonda, esindust ja alalist esindust enam kui 70 riigis ja rahvusvahelises organisatsioonis. 2023. aastal saavad Taiwani passi kasutajad viisavabalt või viisaga külastada peaaegu 150 riiki ja territooriumi, lisaks veel 20 riiki, mis võimaldavad e-viisa taotlemist. Sellega on Taiwani pass reisimisvabaduse poolest maailmas 35. kohal.[1]

Diplomaatilised suhted maailma riikide ja Hiina Vabariigi/Taiwani vahel täna
██ Riigid, millel on ametlikud suhted ainult Hiina Rahvavabariigiga ja puuduvad ametlikud suhted Taiwaniga
██ Riigid, millel on ametlikud suhted ainult Hiina Rahvavabariigiga, kuid on mitteametlikud suhted või vastastikused de facto esindused/saatkonnad Taiwani välisasjade ministeeriumiga
██ Riigid, millel on ametlikud suhted ainult Taiwaniga ja puuduvad ametlikud suhted Hiina Rahvavabariigiga

Eesti sõlmis Hiina Vabariigiga 1937. aastal sõpruslepingu, kuid diplomaatilisi suhteid ei olnud, Eestil olid aukonsulaadid Harbinis ja Shanghais, mõlemad riigid olid Rahvasteliidu liikmed.

Hiina Vabariiki tunnustavate riikide loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Varem Hiina Vabariiki tunnustanud riikide loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Hiina Rahvavabariiki tunnustavate ja Hiina Vabariigiga de facto suhteid omavate riikide loend

[muuda | muuda lähteteksti]

(59 riiki ja 1 territooriumit)


Aafrika (3 riiki ja 1 territoorium)


Aasia (20 riiki ja 2 territooriumit)


Euroopa (23 riiki)


Põhja-Ameerika (3 riiki)


Austraalia ja Ookeaania (4 riiki ja 1 territoorium)


Lõuna-Ameerika (6 riiki)

Hiina Rahvavabariiki tunnustavad ja Hiina Vabariigiga suhteid mitte omavate riikide loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmised riigid tunnustavad Hiina Rahvavabariiki ja neil puudub Taiwanis esindus (sealhulgas mittepoliitiline, mittediplomaatiline ja valitsustevaheline esindus; 122 riiki ja 2 territooriumit):


Aafrika (50 riiki)


Aasia (26 riiki)


Euroopa (22 riiki)


Põhja-Ameerika (13 riiki)


Okeaania (6 riiki ja 2 territooriumit)


Lõuna-Ameerika (5 riiki)

  1. "Andrew H. C. Lee: Hiina kasutab Ukrainat kattevarjuna, et valmistuda sissetungiks Taiwani". EPL. 2. juuni 2023, 12:41. Vaadatud 2. juunil 2023. Osa suveräänsusest ja põhiõigustest