Mine sisu juurde

Jaak Aaviksoo

Allikas: Vikipeedia
Jaak Aaviksoo
Jaak Aaviksoo
Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Ametiaeg
1. september 2015 – 31. august 2020
Eelnev Andres Keevallik
Järgnev Tiit Land
Eesti haridus- ja teadusminister
Ametiaeg
6. aprill 2011 – 26. märts 2014
Eelnev Tõnis Lukas
Järgnev Jevgeni Ossinovski
Eesti kaitseminister
Ametiaeg
5. aprill 2007 – 6. aprill 2011
Eelnev Jürgen Ligi
Järgnev Mart Laar
Tartu ülikooli rektor
Ametiaeg
1998–2006
Eelnev Peeter Tulviste
Järgnev Tõnu Lehtsaar (kohusetäitja)
Eesti haridus- ja kultuuriminister
Ametiaeg
1995–1996
Eelnev Peeter Kreitzberg
Järgnev Rein Loik (haridusminister)
Jaak Allik (kultuuriminister)
Isikuandmed
Sünniaeg 11. jaanuar 1954 (70-aastane)
Tartu, Eesti
Abikaasa Tiina Kaalep
Alma mater Tartu Ülikool

Jaak Aaviksoo (sündinud 11. jaanuaril 1954 Tartus) on Eesti haridustegelane, füüsik ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994). [1]

Ta on olnud Tartu Ülikooli prorektor (1992–1995) ja rektor (1998–2006). Alates 2015. aasta sügisest kuni augusti lõpuni 2020 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor.

Ta on olnud kultuuri- ja haridusminister (1995–1996), kaitseminister (2007–2011) ning haridus- ja teadusminister (2011–2014).

Jaak Aaviksoo esinemas kõnega XI noorte laulu- ja tantsupeol

Jaak Aaviksoo lõpetas 1971 Tartu II Keskkooli (praegu Miina Härma Gümnaasium) ja 1976 cum laude Tartu Riikliku Ülikooli (praegu Tartu Ülikool) füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonna teoreetilise füüsika erialal.[2]

Õpingute ajal saavutas ta edu ka korvpallis, tulles kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973). Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel.[3]

Aastatel 1976–1992 oli ta nooremteadur, vanemteadur ja juhtteadur Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika Instituudis [1]. Ta kaitses 1981 TA Füüsika Instituudi juures füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi (teema: "Antratseeni ja NaNO2 monokristallide resonantse sekundaarkiirguse uurimus").[4]

Aaviksoo stažeeris või töötas külalisteadurina Novosibirski Soojusfüüsika Instituudis (1981), Max Plancki Tahkiseuuringute Instituudis Stuttgardis (1987, 1989), Ōsaka ülikoolis (1991) ja Pariisi VII ülikoolis (1991, 1994, 2001).

Ta oli Eesti Füüsika Seltsi asutajaliige ja esimene esimees (1989–1992).[3] Aastail 1992–2015 oli Aaviksoo Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor ning 2017. aastast emeriitprofessor. [1]

1994. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks täppisteaduste alal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda ning oli aastatel 2009–2019 sama osakonna juhataja.[5]

Alates 1992. aasta juulist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli esimene prorektor. Septembrist kuni 1995. aasta novembrini oli ta Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kohusetäitja, 1997. aasta septembrist kuni 1998. aasta maini juhataja.[viide?]

1995. aasta novembrist kuni 1996. aasta jaanuarini oli Jaak Aaviksoo Tiit Vähi kolmandas valitsuses kultuuri- ja haridusminister ning pärast kultuuri- ja haridusministeeriumite lahutamist 1996. aasta jaanuarist kuni 1996. aasta novembrini haridusminister.[viide?]

1998. aasta kevadel valiti ta Tartu Ülikooli rektoriks[1], 2003. aastal ka teiseks ametiajaks. 11. septembril 2006 teatas ta, et soovib rektori ametist loobuda ning asuda uuesti poliitikasse Isamaa ja Res Publica Liidus[1][6]. 1. veebruaril 2007 vabastas vabariigi valitsus Aaviksoo rektori ametist tema enda soovil seoses siirdumisega poliitikasse ning astumisega Isamaa ja Res Publica liikmeks.[7] 31. mail valiti tema asemele rektoriks senine Maaülikooli rektor Alar Karis[8]. Jaak Aaviksoo valiti XI Riigikogusse.

Andrus Ansipi teises valitsuses oli ta kaitseminister. Ta pidas oma pakilisimateks ülesanneteks pronkssõduri probleemi lahendamist ja kaitseväge reguleerivate seaduste korrastamist. Olulisteks probleemideks pidas ta Eesti ühiskonna nõrka kaitsetahet, pingeid ohvitseride ja sõjaväe tsiviiljuhtide vahel ning Eesti ebapiisavat usaldusväärsust sõjaliste välispartnerite jaoks.[viide?] Aaviksoo pooldas pronkssõduri võimalikult kiiret teisaldamist[9]. Sellepärast kirjutasid 12 Eesti ülikoolide professorit talle niinimetatud professorite kirja kaitseministrile, milles juhtisid tähelepanu skulptuuri teisaldamisega seotud ohtudele[10].

2011. aastal valiti ta Riigikogu XII koosseisu ja 6. aprillil 2011 sai Jaak Aaviksoost haridus- ja teadusminister Andrus Ansipi kolmandas valitsuses. Ministrina toetas ta jõuliselt koolivõrgu reformi, gümnaasiumide lahutamist põhikoolidest, IRL-i tõlgendust tasuta kõrgharidusest (sh stipendiumireformi) ning koolide tugispetsialistide (koolipsühholoogid, logopeedid jne) rahastamist täiel määral omavalitsuste eelarvetest.[viide?]

2015. aasta Riigikogu valimistel kogus Aaviksoo 1405 häält ning sai XIII Riigikogu liikmeks kompensatsioonimandaadiga.[11][12]

2015. aastal kandideeris Aaviksoo Tallinna Tehnikaülikooli rektoriks.[13] Tema kandidatuur tekitas vastuseisu üliõpilaste ja töötajate seas, kelle sõnul vastanduvat Aaviksoo kandideerimisaegsed väljaütlemised varasematega, näiteks Tartu Ülikool rektorina öeldud väitega, et Eestisse mahub vaid üks ülikool. Samuti on ta kritiseerinud haridusreformi, mille kriitikute hinnangul ise varem haridusministrina läbi surus.[14] Aaviksoo erakonnakaaslane Ene Ergma meenutas seda, kuidas Ergma kandideerimist TÜ rektoriks 2006. aastal kommenteeris Aaviksoo väitega, et ülikooli tuleviku seisukohalt on põhimõttelise tähendusega rektori poliitiline sõltumatus. Ergma hinnangul on Aaviksoo kandideerimine TTÜs selle seisukohaga vastuolus.[15] Protsessi käigus kuratooriumist eemaldatud Heiti Hääl soovitas uutel kuratooriumiliikmetel Jaak Aaviksood rektori ametisse mitte kinnitada ning korraldada uus konkurss, öeldes põhjenduseks: "Meie ülikooli rektori amet ei saa olla läbikäiguhoov poliitiku CV täiendamiseks või avariilennuväli poliitikast väljumisel." Hääle hinnangul põhjustasid segase valimisprotsessi Aaviksood toetav poliitiline surve ning ärihuvid: "Eesmärke on aga rohkem kui üks, kuna TTÜ on lisaks õppe- ja teadustöö kantsile ka Eesti Vabariigis oluline kinnisvaraarendaja ning -haldaja."[16] Päevalehes avaldatud dokumentide kohaselt pälvis Aaviksoo kevadel koostatud dekaanide hinnangute tabelis seitsmest kategooriast neljas hindeks "nõrk" või "väga nõrk" ning teenis kokku 18 punkti, jäädes sellega alla kõigile konkurentidele (Mart Ustav 32 punkti, Jakob Kübarsepp 24 ja Andrus Salupere 19). Ka TTÜ nõukogu hääletusel jäi Aaviksoo viimaseks (Kübarsepp 34, Salupere 30, Ustav 27 ja Aaviksoo 23 poolthäält). Kuratoorium ignoreeris nõukogu hääletustulemust ja tõstis Jaak Aaviksoo pingereas esimeseks. Kandideerimisprotsess leidis laia vastukaja ajakirjanduses, pärast mitme liikme väljavahetamist kinnitas TTÜ kuratoorium Aaviksoo 30. juulil lõpus siiski ametisse.[17] Äripäeva arvamustoimetaja Vilja Kiisleri hinnangul oli endise IRL-i poliitiku kinnitamine avalikku, riigi seisukohalt olulisse ametisse (analoogselt samal ajal toimunud Liisa Pakosta valimisega võrdõigusvolinikuks) vägagi kaheldava väärtusega.[18]

Alates 1. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2020 oli ta Tallinna Tehnikaülikooli rektor. Tema asemel asus Riigikogu liikmena tööle Siim-Valmar Kiisler.

Poliitilisi seisukohavõtte

[muuda | muuda lähteteksti]

Aaviksoo hinnangul jääb Euroopa tsivilisatsioon elujõuliseks ainult siis, "kui me ei jätka sinisilmselt ohumärkide eiramist ega alluta end vägisi pealesunnitud piiritu tolerantsuse, printsiibitu paljukultuurilisuse ja läänekristlike (usu)traditsioonide mahasalgamise nõudele. [...] Meie tsivilisatsioon saab kesta vaid siis, kui meil jätkub eneseusku ja meelekindlust oma traditsioone edasi kanda ning oma väärtusi kaitsta. Kui vaja, siis lõpuni." [19]

Hinnangud tegevusele ja isikule

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaak Aaviksoo juhtimisstiili on peetud autoritaarseks. Ta ise on öelnud: "Ma olen kõikidel ametipostidel püüdnud ajada läbipaistvat, argumentidele tuginevat ja ausat poliitikat."[20] "Tehnikaülikool vajab tänasel päeval otsusekindlat juhti, kes saaks aru tehnikaülikooli toimimisest ja kohast tänases Eesti ühiskonnas ning suudaks ellu viia vajadusel radikaalseid muudatusi. Ma olen täiesti kindel, et Jaak Aaviksoo on kindla käega juht, kes saab ülikooli juhtimisega hästi hakkama," on iseloomustanud Aaviksood Tallinna Tehnikaülikooli kuratooriumi uus juht Gunnar Okk.[17]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Teadustöös on Jaak Aaviksoo tegutsenud optika ja spektroskoopia alal. Peasuundadeks lisanditsentrite resonantse sekundaarkiirguse uurimine, pikosekundlahutusega fotoluminestsentsi uurimismetoodika väljatöötamine, molekulaarkristallide pikosekundlahutusega spektroskoopia alased tööd ja polaritonluminestsentsi kineetilise mudeli väljatöötamine, optiliste prekursorite ja resonantsete peegeldusosakeste eksperimentaalne detekteerimine, kuumade elektronide relaksatsiooni eksitonmehhanismi selgitamine pooljuhtides ning valgusergastuse dünaamika pooljuhtkristallides.[2][21]

Teaduspublikatsioone

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1976–2004 on temalt ilmunud üle 150 teadusartikli ja üle 200 publitsistliku artikli.[21]

Jaak Aaviksoo on abielus[25] Tiina Kaalepiga. Tal on kolm last[1], neist kaks abielust geograaf Kiira Aaviksooga (1955–2011). Tema vend Peep Aaviksoo on olnud poliitik ja korvpallur.

Aaviksoo kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.[26]

Aaviksoo on olnud edukas korvpallur. Ta on treeninud ja võistelnud August Soku, Arne Laose ja Ernst Ehaveeru juhendamisel. Ta on tulnud kahel korral Eesti meistriks (1972, 1973).[3] Ta on maailma pikakasvulisemaid kõrgkoolirektoreid (198 cm).[27]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 44.
  2. 2,0 2,1 Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond II: 1938-1998. Tallinn, 1998, lk 24-25.
  3. 3,0 3,1 3,2 "1000 tartlast läbi aegade", koostajad Lembit Ainsoo, Uno Ainsoo. MTÜ Liivimaa Mälu, Tartu 2003, lk. 13
  4. CV ttu.ee
  5. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2013. Vaadatud 28. novembril 2013.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 87
  7. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 110
  8. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 153
  9. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 59, 72
  10. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 63
  11. http://rk2015.vvk.ee/elected-members.html
  12. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  13. Jaak Aaviksoo kandideerib TTÜ rektoriks
  14. Piia Puuraid "TTÜ-s on vastuseis Jaak Aaviksoo rektoriks saamisele" EPL, 29. aprill 2015
  15. Tuuli Koch "Ergma: Jaak Aaviksoo ärgu söögu oma sõnu" Postimees, 6. mai 2015
  16. Heiti Hääl: rektori ametikoht ei saa olla avariilennuväli poliitikast väljumisel ERR, 29.07.2015
  17. 17,0 17,1 Jaak Aaviksoo kinnitati viimaks TTÜ rektoriks ERR 30.07.2015
  18. Vilja Kiisler "Aaviksoo ja Pakosta, me ei unusta teid" Äripäev, 31. juuli 2015
  19. Akadeemia 5/2015, lk 931
  20. "Jaak Aaviksoo: eestlastel on kaitsetahtega probleeme"[alaline kõdulink] Postimees, 4. aprill 2007
  21. 21,0 21,1 Margus Maidla. Akadeemik Jaak Aaviksoo - vägilasekasvu kiisuülikoolide vastu võitleja. - Teaduste Akadeemia - Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 357-364.
  22. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  23. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  24. "Jaak Aaviksoo saab Lapi ülikooli audoktoriks" Delfi, 1. juuni 2012
  25. http://www.ttu.ee/public/u/ulikool/juhtimine/J_Aaviksoo_CV-EST.pdf
  26. Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond saab 80[alaline kõdulink] UT, 17.03.2005
  27. Eesti Ekspress. "Jaku ja Pepa".

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Eelnev
Tartu Ülikooli rektor
Peeter Tulviste (1993–1998)
Tartu Ülikooli rektor
Jaak Aaviksoo

19982006
Järgnev
Tartu Ülikooli rektori kohusetäitja
Tõnu Lehtsaar (2006–2007)
Eelnev
Jürgen Ligi
Eesti kaitseminister
20072011
Järgnev
Mart Laar
Eelnev
Tõnis Lukas
Eesti haridus- ja teadusminister
20112014
Järgnev
Jevgeni Ossinovski