Mine sisu juurde

Muusikal

Allikas: Vikipeedia

Muusikal (inglise keeles musical – 'muusikaline', 'muusika-') on enamasti sentimentaalse ja meelelahutusliku sisuga, lihtsa, kuid meeldejääva süžeega enamasti kahes vaatuses lavateos, kus on omavahel seotud muusika, tants ja sõnaline dialoog. Nii laul, tants kui ka tekst annavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Tavaliselt vahelduvad muusikalis dialoogid ja laulunumbrid, kuid alates 1970. aastatest on loodud ka läbikomponeeritud muusikale.[1]

Muusikali erinevus operetist on tinglik, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. Samas on muusikaližanri arenedes hakatud operetlikke tantsuosi või kooripartiisid lisama ka muusikalidesse, nii et kahe žanri piir on sageli hägune.

Sõna "muusikal" aluseks olnud ingliskeelne musical on omadussõna, tavaliselt oli see osa muusikalavastuste pealkirjast või alapealkirjast: A Musical Comedy, A Musical Play, Musical Drama, Musical Fable, Musical Revue. Muusikal hõlmab laia stiilide spektrit ja selle tähendus on aegade jooksul muutunud, kuid enamasti kasutati sõna musical mõiste musical comedy sünonüümina; tõsise sisuga muusikale, nagu "Show Boat" (1927), nimetati musical play.

Muusikali juured on 19. sajandi operetis, kuid eelkõige sama ajajärgu väiksemates muusikateatri žanrides nagu vodevill, revüü, music hall, burlesque, varietee, pantomiim ja minstrel show. Kõik need sidusid ja segasid prantsuse balleti, akrobaatika ja lühikeste tekstiliste vahemängude traditsioone. 1866. aasta septembris esietendus New Yorgis esimene musical comedy "The Black Crook", mida on hiljem kirjeldatud kui segu prantsuse romantilisest balletist ja saksa melodraamast ning mis pakkus huvi ka ooperi- ja draamapublikule. 1890. aastate lõpus nimetas briti antreprenöör George Edwardes oma Londoni lavastusi sama nimetusega, eristamaks neid varasematest burleskietendustest.

Suurem osa Ameerika populaarsest muusikast pärines Euroopast sisserännanud heliloojatelt, nagu Victor Herbert, Rudolf Friml ja Sigmund Romberg. Nad tõid Ameerika Ühendriikide muusikasse operetivormi, mis nende kaudu sai muusikali inspiratsiooniks; see oli sentimentaalne, meloodilise muusikaga ja pikkis tekstide vahele muusikanumbreid ja laule. Rombergi teoste "The Student Prince" (1924) ja "The Desert Song" (1926) alusel valmisid hiljem ka menukad filmid.

Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas 1920. aastatel vodevillidest kiiresti arenema, sai kiiresti ülipopulaarseks ning ületas peagi populaarsuselt 19. sajandi opereti. Broadway muusikal eristus oma algusaegadel operetist sellega, et kasutanud peaaegu üldse 3/4 taktimõõtu. Erinevalt revüüst on muusikalil tavaliselt üks läbiv tegevusliin. Žanri algusaegadel kuni umbes 1940. aastateni polnud nende žanride piirid selgelt määratletud.

Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeva West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides.

Muusikal Eesti laval

[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[2]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver", "Jeesus Kristus Superstaar", Ooperifantoom", "Sweeney Todd", "Mamma Mia!". Kaasaegsetest muusikalidest on etendunud "Billy Elliot", "High School Musical", "Kaunitar ja koletis" ning "Nunnad hoos".

Populaarseid muusikale

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Musical - britannica.com
  2. Kiti Põld. Ameerika muusikali jõudmine Eesti lavale. Teater. Muusika. Kino, 6/2008.