Mine sisu juurde

Raadiolained

Allikas: Vikipeedia
Raadiolainete tehnilise kasutamise näide signaalide ülekandmiseks amplituudmodulatsiooniga (AM) ja sagedusmodulatsiooniga (FM)

Raadiolained on elektromagnetkiirgus lainepikkusega 1 mm kuni 10 km. Sellistele lainepikkustele vastab raadiosageduste vahemik 30 kHz kuni 300 GHz (gigahertsi).

Raadiolainete lühemalaineline osa lainepikkusega 1 mm kuni 1 m (võnkesagedused 300 MHz kuni 300 GHz) on tuntud ka mikrolainete nime all.

Raadiolained võivad olla looduslikud või tehnilised.

Looduslike raadiolainete allikaks on atmosfääris toimuvad elektrilised nähtused(äike) ja samuti kosmilised kehad, näiteks päike (tähed), planeedid, galaktikad, metagalaktikad.

Raadiolaineid rakendatakse raadiosignaalide edastamiseks raadiosides, mobiilsides, ringhäälingus, raadiolokatsioonis, raadionavigatsioonis, raadiospektroskoopias, raadioastronoomias ja mujal.

Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos

[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiolainete pikkust λ (kreeka täht lambda) seob nende sagedusega f valem

f × λ = 300 000 000 m/s,

kus

f on sagedus hertsides,
λ on lainepikkus meetrites,
300 000 000 m/s on valguse kiirus vaakumis (kõigis muudes levikeskkondades on see kiirus väiksem).

Sageduse ja lainepikkuse ümberarvutamise näiteid:

  • kui sagedus f on megahertsides (MHz) ja lainepikkus λ meetrites (m), siis
ja näiteks sagedusele 100 MHz vastab lainepikkus
  • kui sagedus f on megahertsides (MHz) ja lainepikkus λ detsimeetrites (m), siis
ja näiteks sagedusele 500 MHz vastab lainepikkus
  • kui sagedus f on gigahertsides (GHz) ja lainepikkus λ sentimeetrites (cm), siis
ja näiteks sagedusele 15 GHz vastab lainepikkus
  • kui sagedus f on gigahertsides (GHz) ja lainepikkus λ millimeetrides (mm), siis
ja näiteks sagedusele 50 GHz vastab lainepikkus

Raadiolainete liigitus

[muuda | muuda lähteteksti]
Laineriba Vastav sagedusriba Kasutamisnäiteid
Nimetus Lainepikkused Nimetus Sagedused
Kilomeeterlained 1 km ‒ 10 km Madalsagedused
LF (Low Frequency)
30 kHz ‒ 300 kHz AM-ringhäälingu pikklaine
1058 m ‒ 2020 m (sagedusvahemik
148,5 kHz ‒ 283,5 kHz)
Hektomeeterlained 1 hm ‒ 10 hm
(100 m ‒ 1000 m)
Kesksagedused
MF (Medium Frequency)
300 kHz ‒ 3 MHz AM-ringhäälingu kesklaine
187 m ‒ 533 m (sagedusvahemik
526,5 kHz ‒ 1606,5 kHz)
Dekameeterlained 1 dam ‒ 10 dam
(10 m ‒ 100 m)
Kõrgsagedused
HF (High Frequency)
3 MHz ‒ 30 MHz AM-ringhäälingu lühilaine ribad
(vahemikus 2,3‒26,1 MHz), diatermia
Meeterlained 1 m ‒ 10 m Ülikõrgsagedused
VHF (Very High Frequency)
30 MHz ‒ 300 MHz FM-ringhääling, televisioon, AM-lennundus-side, magnetresonantstomograafia
Detsimeeterlained 1 dm ‒ 10 dm
(10 cm ‒ 1 m)
Ultrakõrgsagedused
UHF (Ultra High Frequency)
300 MHz ‒ 3 GHz Radar, magnetresonantstomograafia, mobiilside, televisioon,
mikrolaineahi, WLAN, Bluetooth, GPS
Sentimeeterlained 1 cm ‒ 10 cm Superkõrgsagedused
SHF (Super High Frequency)
3 GHz ‒ 30 GHz Radar, raadioastronoomia, satelliitside
Millimeeterlained 1 mm ‒ 10 mm Ekstrakõrgsagedused
EHF (Extremaly High Frequency)
30 GHz ‒ 300 GHz Radar, raadioastronoomia

Lainepikkuste ajaloolistest nimetustest

[muuda | muuda lähteteksti]

20. sajandi algul jaotati raadiolained lähtuvalt tol ajal raadiosignaalide edastamiseks kasutatavatest lainepikkustest pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks:

  • pikklained 1‒10 km, lühend LW (ingl k Long Wave), vastavalt madalsagedused 30‒300 kHz, lühend LF (ingl k Low Frequency);
  • kesklained 100‒1000 m, lühend MW (Medium Wave), vastavalt kesksagedused 0,3‒3 MHz, lühend MF (Medium Frequency);
  • lühilained 10‒100 m, lühend SW (Short Wave), vastavalt kõrgsagedused 3‒30 MHz, lühend HF (High Frequency)
  • ultralühilained 1‒10 m, lühend ULL (nt saksa k UKW Ultrakurzwelle), vastavalt kõrgsagedused 30‒300 MHz, lühend VHF (Very High Frequency)

Edaspidi jäid pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaine ainult vastavate ringhäälingu lainealade nimetusteks.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]