Mine sisu juurde

Tartu kreis

Allikas: Vikipeedia
Tartu kreis

saksa keel Der Dörptsche Kreis
vene keel Дерптский уезд (1780–1893)
Юрьевский уезд (1893–1917)

Pindala: 6276,7 km²
Elanikke: 190 317 (1897)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 30,3 in/km²
kreisilinn: Tartu

Tartu kreis (saksa keeles Der Dörptsche Kreis; vene keeles Юрьевский (Дерптский) уезд) oli Liivimaa kubermangu kuuluv haldusüksus Venemaa keisririigis Liivimaal 1780–1917. 1893. aastal muudeti kreisi venekeelne ametlik nimi Dorpati kreisist Jurjevi kreisiks.

Aastatel 1780–1783 kuulus Tartumaa Riia kubermangu, 1783–1796 Riia asehaldurkonda, 1796–1917 Liivimaa kubermangu.

Riia kubermangu, Tartu kreis. Eesti- ja Liivimaa kaardil, aastast 1745.
Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины

1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis.

Kreis ehk maakond piirnes põhjas Tallinna asehaldurkonna / Eestimaa kubermangu Rakvere kreisiga, idas Peipsi järve ja Pihkva kubermanguga, lõunas Riia asehaldurkonna Liivimaa kubermangu Võru kreisi ja Valga kreisiga ning läänes Pärnu kreisiga.

Territoorium Riia kubermangus

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Riia kubermang, 1713–1783
Tartu kreisi kihelkonnad (25)

Territoorium Riia asehaldurkonnas ja Liivimaa kubermangus

[muuda | muuda lähteteksti]
Tallinna ja Riia asehaldurkonnad, O. F. von Pistohlkorsi kaart (1783)
 Pikemalt artiklis Riia asehaldurkond, 1783–1796 Liivimaa kubermang, 1796–1917

Tartu kreisi kreisilinn oli Tartu, kreisi kuulusid veel 16 kihelkonda:

Tartu kreisi alad Friedrich Theodor Schuberti Liivimaa kubermangu topograafilisel sõjalisel kaardil, 19. sajandi teine pool
Tartu kreisi alad Schuberti kaardil
Tartu kreisi alad Schuberti kaardil

Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 1780. aastatel loodi Riia asehaldurkonna Tartu kreisi lõunapoolsetest aladest Võru kreis ja 19. sajandi keskel oli kihelkondi 7[3]:

20. sajandi alguses oli Jurjevi kreisis Tartumaal:

Sillakohtupiirkonnad

[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu ja Võru kreisi kihelkonnad olid jaotatud sillakohtupiirkondadeks[5] (Dorpater Ordnungsgericht, Werrosches Ordnungsgericht):

  1. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Laiuse, Maarja-Magdaleena, Kodavere, Palamuse, Torma kihelkond
  2. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Kursi, Äksi, Tartu, Nõo kihelkond
  3. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Puhja, Rannu, Rõngu, Sangaste kihelkond
  4. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Võnnu, Kambja, Otepää kihelkond
  5. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Räpina, Põlva, Kanepi kihelkond
  6. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Vastseliina, Rõuge kihelkond
  7. sillakohtupiirkond, kihelkonnad: Hargla, Karula, Urvaste kihelkond.

Tartumaa politseivalitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Sillakohtud kaotati 1888. aasta 9. juuni „Läänemere-kubermangude politsei ümberkorraldamine” seaduse alusel, politseilised haldusülesanded anti üle Liivimaa kubermangu kreiside politseivalitsustele. Tartu kreisi Tartumaa politseivalitsuse[6] I jaoskonda kuulusid kihelkonnad: Tartu, Äksi, Nõo, Maarja-Magdalena, Võnnu ja Kursi. Kreischefi vanema abilise elukoht oli Tartu linnas; II. jaoskond: Kodavere, Torma-Lohhuse ja Palamuse. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Tschorna; III. jaoskond: Odenpää, Kambja, Puhja, Rannu, Rõngu ja Sangaste. Kreisichefi noorema abilise elukoht oli Arula mõisas[7]. 1902. aastal teostati uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse[8] kreisi valdade alusel.

  1. http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
  2. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 221–222.
  3. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 31.
  4. Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 80
  5. Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk 39.
  6. 1.2.5.1.1. Maakondade politseivalitsused, www.eha.ee
  7. Liiwimaa kubermangu walitsus teatab, et 27. augustil uue Liiwimaa politsei kohaline sisseseadmine, Eesti Postimees ehk Näddalaleht: ma- ja linnarahvale, nr. 37, 14 september 1888, lk 2
  8. Tartu maakonna uus jaotus politseikordnikkude jaoskondadesse, Postimees (1886–1944), nr. 97, 2. mai 1902

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]