Mine sisu juurde

Varrak (kirjastus)

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib 1991 asutatud kirjastusest, 1919 asutatud kirjastuse kohta vaata artiklit Varrak (kirjastus 1919).

Varrak on Tallinnas tegutsev raamatukirjastus.

Varrak loodi 1991. aastal. Esimesel aastal ilmus 4 brošüüri ja järgmisel aastal 12 pehmes köites väljaannet. Aastatega on kirjastus kasvanud ja 2020. aastatel ilmub aastas umbes 200 raamatut.

Lisaks tõlke- ja Eesti ilukirjandusele avaldab kirjastus ajalooraamatuid, aimeraamatuid, ja tarberaamatuid.

Kirjastuse nõukogu juhatab loomisest peale Maret Maide, direktor on Priit Maide. Kirjastuse peatoimetaja on Krista Kaer ja teadustoimetaja Marek Tamm.

2017. aasta seisuga oli Varrak Eesti suurima käibega ilukirjanduse väljaandja.[1]

Raamatusarjad

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1993. aastal ilmus kirjastuse esimene kõvas köites romaan – Daphne du Maurier' "Rebecca" –, mis pani aluse Varraku kõige vanemale sarjale "Varraku ajaviiteromaan". Selles sarjas on ilmunud üle saja romaani (1993–1999 ilmus 50 raamatut, pärast 1999. aastat on ilmunud 235 raamatut).
  • 1994. aastal hakkas Varrakus ilmuma sari "Iiris" (28 raamatut), mis hiljem jagunes kaheks sarjaks:
      • "20. sajandi klassika" (aastast 2000 on ilmunud 51 raamatut). Sarjas "20. sajandi klassika" ilmuvad tunnustatud kirjanike romaanid.
      • "Moodne aeg" (aastast 2001 on ilmunud 116 raamatut). Sarjas "Moodne aeg" ilmuvad tunnustatud kirjanike romaanid.
  • 1996. aastast ilmub sari "F" (144 raamatut). "F-sarjas" ilmub peamiselt ulmeklassikat, kuid ka uuemaid fantaasia- ja ulmeraamatuid.
  • 2016. aastast ilmuv sari "Aegumatud armastuslood" (40 raamatut). Sari "Aegumatud armastuslood" avaldab peamiselt romaaniklassika tõlkeid.
  • 1996. aastast ilmuv sari "Inimene ja ajalugu" (17 raamatut). Sari "Inimene ja ajalugu" vahendab eesti keelde 17.–20. sajandil elanud suurkujude biograafiaid.

Raamatuklubi

[muuda | muuda lähteteksti]

Varrakule kuulub 1998. aastal asutatud Suur Eesti Raamatuklubi, millel on ligikaudu 35 000 liiget.[2]

Kirjastamisõigused

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]