Mine sisu juurde

Rein Veidemann

Allikas: Vikipeedia
Mitte segi ajada korvpallur Rain Veidemaniga.

Rein Veidemann (2011)

Rein Veidemann (sündinud 17. oktoobril 1946 Pärnus) on eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud.

Õppis aastail 1954–1965 Pärnu 1. 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis ning seejärel aastail 1969–1974 Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Aastast 1984 filoloogiakandidaat väitekirjaga "Eesti nõukogude kirjanduskriitika 1958–1972".[1]

Rein Veidemann Ilmar Talve raamatu esitlusel Tartu Kirjanike Majas 2004. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo

Pikaajalisele kirjanduskriitilisele tegevusele vaatamata jõudis Veidemann omaloomingu avaldamiseni küllalt hilja. Tema debüütromaan "Lastekodu" ilmus 2003. ja teine romaan "Tund enne igavikku" 2012. aastal.

Veidemanni kultuurikriitikat iseloomustas kolleeg Veiko Märka nõnda: "/---/ Veidemanni kui autori olemuses on iga teksti kaudu avaldada oma austust, lugupidamist ja imetlust kellegi või millegi vastu. Omaette pärliks on mõned tema teatriarvustused, kus analüüsiv ja hindav mõõde on täielikult asendatud lapseliku rõõmu ja õhinaga. /---/ Ta ei ründa, ei ärritu, ei sõgetse, kui midagi või kedagi fännata ei saa. Sel juhul on ta lihtsalt kurb."[4]

  • Leonid Stolovitš. "Ilu filosoofia" (esteetikast, selle objektist, meetoditest, esteetikateooria tähtsusest ühiskonnaelu ümberkujundamisel ja töötajate kommunistlikul kasvatamisel). Vene keelest tõlkinud Rein Veidemann. Tallinn, Eesti Raamat 1980

Tegevus NLKP-s

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1972–1990 NLKP liige

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]
Rein Veidemann Pätsi monumendi avamisel 2022. aastal

Ta on kirjutanud kõnesid president Arnold Rüütlile.

Rein Veidemann kirjutas alla Pronkssõduri kirjale[5] ja avalikule pöördumisele, milles oldi Vabadussõja võidusamba püstitamise vastu Vabaduse väljakule konkursi võitnud projekti järgi, mis nägi ette Vabadusristi kasutamist.[6]

Suhtumine religiooni

[muuda | muuda lähteteksti]

2000. aastatel on Veidemann esitlenud end avalikkuses korduvalt kiriku ja religiooni kontekstis, luues vastuolulise pildi. Küsimus usust Jumalasse. "Mul on lihtsam vastata küsimusele, kas pean end kristlaseks («jah, ma pean, sest kristlus on mu kultuuriruum!») - - kui sellele, kas ma usun Jumalat. Kui usuksin, siis ilmselt oleks oodatav, et võtaksin Jumalat kui üleloomulikku väge – jah, sellisena olen teda valmis võtmagi –, aga samas on see üleloomulik isikustatud läbi Jeesus Kristuse (küllap tõesti kunagi elanud inimene, kellest saab Jumalapoeg), milles adun teatavat tõrget. - - piiblilugusid võtan kujundite ja mõistukõnede kogumina - - kas meis endis on - - midagi, mille kaudu luua seda sidet, jõuda teiseni, Jumalani ja seejärel iseendani? Tegelikult juhatavad just need küsimused mind kirikusse, ja pole tähtis, millal ma sinna lähen ja kas leian sealt ka vastuse." [7]

Rein Veidemanni abikaasa on Andra Veidemann. Neil on tütar Anna-Maria Veidemann-Makko.

  1. Veidemanni doktorikraad tuletati poliitika muutumisel. "-- Teise maailmasõja järel atesteeriti Nõukogude Eestis tõepoolest osa magistritöid kandidaaditöödeks ümber ja nõukogude korra kukkumise järel võrdsustati kandidaadikraad doktorikraadiga (ka kandidaat Veidemannist sai doktor)." - Tiit Hennoste. "...igavust omale otsida". Keel ja Kirjandus 2017, nr 5 [1]
  2. Märt Väljataga. "Tõe ja kujutluse päevik". // Vikerkaar 20. Valik esseesid 1986–2005. Koostaja Märt Väljataga. Tallinn 2006, lk 515
  3. Eesti Humanitaarinstituut
  4. Veiko Märka. "Ülistuskirjanduse koorekiht". Eesti Ekspress, 23. mai 2013, lk 35
  5. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 63
  6. "Avalik pöördumine, 25. veebruar 2008". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. aprill 2009. Vaadatud 5. juunil 2010.
  7. Rein Veidemann.Rein Veidemann: kirik keset küla. Postimees 22. detsember 2017
  8. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  9. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  10. Jaan Krossi kirjandusauhinna pälvis Rein Veidemann ERR Kultuur, 19.02.2024.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]